Teoloogika

Ka siira südame ja avatud meelega Piiblit lugedes võime tekstist valesti aru saada. Miks me ikkagi teeme vigu Pühakirja tõlgendamisel? Kuidas neid vältida? Mida teha siis, kui isegi diplomeeritud teoloogid ei suuda ühe või teise lõigu tähenduse osas konsensusele jõuda? Sellest kõigest vestlevad Mikaeliga KUSi piiblikooli õppejõud Matt Edminster ja Sander Tulk.P.S. Kui saate kuulamise järel tekib tungiv soov liituda piiblikooliga, siis rohkem infot leiad aadressilt https://kus.kogudused.ee/piiblikool/.

Olgem ausad, enamik palveid meenutab Jumalale suunatud soovide ja vajaduste nimekirju. Heal juhul lisanduvad sinna tänu ja ülistus – ent palve jääb ikkagi monoloogiks, millekski, mida meie tahame Jumalale öelda. Kas suhtlus Loojaga võiks toimida ka vastupidises suunas? Kristlikule vaimsusele pühendatud saatesarja teises osas räägib religioonipsühholoog ja retriidijuhendaja Kristel Põder meditatsioonist – palvevormist, milles kuulatakse rohkem kui räägitakse ja antakse Jumalale ruumi meid sügavalt isiklikul tasandil kõnetada. Kristel selgitab, kuidas kristlik mõtlus erineb budismi või New Age’i praktikatest ja annab nõu esimeste sammude osas.Saate käigus soovitas Kristel ka raamatuid ja kuulamisharjutusi edasiseks uurimiseks:Riitta ja Seppo A. Teinonen “Kõnelusi müstikast”Anselm Grün “Vaikimisest"“Rännakud vaikusesse” – juhendatud vaimulikud hrajutused, mis sobivad ka algajale

Kuidas võib kõikvõimas ja armastav Jumal lubada süütute inimeste kannatusi? Uues “Teoloogika” episoodis maadleb selle igivana küsimusega eetika õppejõud ja 3D koguduse pastor Meego Remmel. Hoiatuseks olgu öeldud, et 45-minutilise vestluse jooksul ei õnnestu nii usklikke kui ka skeptikuid pikalt piinanud kurjuse probleemi ammendavalt ära lahendada. Küll aga kõlab podcastis mitu klassikalist mõttekäiku apologeetika ABCst, millega tasub kursis olla. Samuti jagab Meego isiklikke ja liigutavaid lugusid kannatuste tähendusest  ning lõpuks annab nõu, kuidas kannatavale inimesele tegelikult toeks olla ja mitte oma targutamisega sisse sõita.

Kirikuelu on kaasaegse Eesti inimese jaoks kahetsusväärselt võõraks jäänud. Ometi näeme ühiskonnas suurt huvi vaimsete praktikate, maagia ja amulettide vastu. Kuidas jõudsime sellesse spirituaalsesse kriisi? Millised on tänapäeva inimese hingelised vajadused?  Miks ei ole kogudustel õnnestunud neile adekvaatselt vastata ja mida väärtuslikku saab kristlik traditsioon usukaugele skeptikule pakkuda? Sellest kõigest vestleb Mikael teoloogia populariseerija ning vaimsuse mõtestaja Hardo Pajulaga.

Kuidas erineb traditsioon Traditsioonist? Kas naised võivad kogudusi juhtida? Milline on koguduse ülesanne tänapäeva maailmas? Veebruaris avaldas KUSi õppejõud ja Salemi koguduse pastor Toivo Pilli esseekogumiku pealkirjaga “Selginemisi”, milles püüab nendele ja paljudele teistele põletavatele küsimustele vastata. Uus “Teoloogika” episood toob kuulajani raamatuesitlusel autoriga peetud vestlusest. 

Koroonapandeemia, kliimakriis, ebavõrdsus, sõda… Raske on leida tulist poliitilist teemat, mida paavst Frantsiskuse entsüklika “Fratelli tutti” ei puudutaks. Katoliku kiriku juhi viis põletavatel teemadel kaasa rääkida võib tunduda vabakirikliku vaimulaadiga kristlasele liialt väljakutsuva või ebatavalisena, ent see on kindlasti kuulamist väärt. Millist rolli mängivad entsüklikad järjest tugevamini polariseeruvas maailmas? Mis on paavsti sõnum? Mida saaksid Eesti protestandid talt üle võtta ja millele tuleks vastu vaielda? Sellest kõigest räägib Teoloogika 20. episoodis Tartu Ülikooli doktorant ja paavsti õpetuse populariseerija Igor Ahmedov.Entsüklikast arvamuse kujundamiseks tasub kindlasti lugeda teksti ennast. Eesti keeles võib tutvuda kirja lühikokkuvõttega.

Kas Ukraina sõda võib ususõjaks pidada? Ideedest, mis seisavad Venemaa agressiooni taga on saanud uus tüliõun maailma õigeusu kirikutele. Kui Moskva patriarh Kirill õnnistab Vene vägesid, siis Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos on nende tegevuse üheselt hukka mõistnud. Vaimulikku ühtsust lõikavad taas riigipiirid ja ees lõõmavad uued kirikulõhed. Teoloogika 19. osas räägib Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets, mida tähendab sõda Ukraina ja maailma usuelule laiemalt. Tähelepanuta ei jää ka teoloogiline elevant toas: miks kipuvad kristlased ikka ja jälle oma riikide sõdu kriitikavabalt õigustama?Podcastis on juttu ka Priit Rohtmetsa ERRi artiklist “Ukraina sõda kui ususõda”. Kõigil, keda teema rohkem huvitab, tasub kindlasti sellega tutvuda.

2009. aastal avaldas ajakiri Time artiklisarja pealkirjaga “10 ideed, mis parajasti maailma muudavad” – nende hulka arvati ka uuskalvinism. Õpetus totaalselt rikutud inimesest ja Jumalast, kes igaühte meist taevasse või põrgusse minekuks tingimusteta ette määrab, lööb laineid ka täna. Paljud kristlased – eriti noored ja energilised – näevad kalvinismis kompromissitut õpetust armust ja õiglusest, mis ei püüa inimestele meeldida, vaid kuulutab radikaalset evangeeliumi. Teised leiavad, et 16. sajandi teoloogiakoolkond maalib pildi julmast Jumalast, mis ei aita inimesi usule ega vasta armastava Isa figuurile, kellest kõneleb Piibel.Teoloogika 17. ja 18. episood ongi pühendatud debatile, mis kalvinismi ümber käib. Betaania koguduse noortejuht ja KUSi tudeng Oleksii Inno asub kindlalt reformeeritud teoloogiat kaitsma, Mikael jääb selle õpetuse osas pigem skeptiliseks… Kumb lõpuks Su enda ära veenab?Kaksik-podcasti teises osas esitab Mikael oma vastuargumendid ja väitleb Oleksiiga selle üle, millest Rooma kirja 3. ning 9. peatükk tegelikult kõnelevad.

2009. aastal avaldas ajakiri Time artiklisarja pealkirjaga “10 ideed, mis parajasti maailma muudavad” – nende hulka arvati ka uuskalvinism. Õpetus totaalselt rikutud inimesest ja Jumalast, kes igaühte meist taevasse või põrgusse minekuks tingimusteta ette määrab, lööb laineid ka täna. Paljud kristlased – eriti noored ja energilised – näevad kalvinismis kompromissitut õpetust armust ja õiglusest, mis ei püüa inimestele meeldida, vaid kuulutab radikaalset evangeeliumi. Teised leiavad, et 16. sajandi teoloogiakoolkond maalib pildi julmast Jumalast, mis ei aita inimesi usule ega vasta armastava Isa figuurile, kellest kõneleb Piibel.Teoloogika 17. ja 18. episood ongi pühendatud debatile, mis kalvinismi ümber käib. Betaania koguduse noortejuht ja KUSi tudeng Oleksii Inno asub kindlalt reformeeritud teoloogiat kaitsma, Mikael jääb selle õpetuse osas pigem skeptiliseks… Kumb lõpuks Su enda ära veenab? Kaksik-podcasti esimeses osas tutvustab Oleksii kalvinismi põhipunkte ja esitab oma peamised argumendid selle poolt.

Karl Tõnne oli tavaline usukauge eesti noor, kuni üks reedeõhtune pidu asetas ta täiesti uuele rajale. Sealt algas pikk teekond Jumalani, mil tuli ette nii sügavaid filosoofilisi kahtlusi kui ka isiklikke emotsionaalseid mõõnasid. Aga ta jõudis kohale! Täna teenib Karl 3D Koguduse kogukonnajuhina, õpib seminaris ja veab koos kolleegidega kogu EKB liidu noorsootööd.  Teoloogika 16. osas heidame pilgu kristluse olemusele, Piibli lugemisele tänapäeva maailmas ning nendele ootamatutele viisidele, mil Jumal inimesi usule kutsub.

Maire Latvala leidis Jumala raskel ajal, kui leinas oma teadmata kaduma läinud õde. Mõni aasta hiljem teoloogiat õppides avastas ta huvi hingehoiu vastu. Sellest ajast saati on Maire aidanud kümnetel inimestel minna läbi kriisisituatsioonidest, millega ta ise kunagi kokku puutus. Teoloogika 15. osas räägib ta hingehoidja töö olemusest ja jagab näpunäiteid, kuidas igaüks meist saaks oma leinavaid lähedasi paremini toetada.Maire on jätnud huvilistele ka põhjaliku lugemissoovituste nimekirja.

Evangeeliumi jagamine tundub sageli katsena midagi maha müüa – vahel ka evangelistile endale. Kuulsad misjonärid ja tänavajutlustajad on mõelnud välja palju tehnikaid ja näitlikke lugusid, mis aitavad piiblilugu lühidalt kokku võtta. Pikema järelemõtlemise peale tekib aga ikka palju küsimusi. Miks ei saa armastav Jumal lihtsalt andestada? Miks pidi Jeesus nii piinarikkalt risti peal surema? Kas kristliku usu peamine mõte on vältida põrgut või kannab see ka sügavamat eesmärki? Karmeli koguduse pastor Sven-Joonatan Siibak leiab, et evangeeliumi lugu on tegelikult keerukam ja rikkam, kui sageli arvatakse. Teoloogika 14. osas vestlevadki Mikael ja Sven-Joonatan Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise tähendusest ning ootamatutest väljakutsetest, mida see meile seavad.

Eestit tabanud kuumalaine on lõpuks läbi saanud, aga kliimakriis jääb meid veel kauaks kummitama. See paneb paratamatult küsima, kas kristlaste suhe loodusega aitab probleemi lahendada või oleme hoopis ühest olulisest teemast süstemaatiliselt mööda vaadanud. Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär ja KUSi õppejõud Helle Liht leiab, et Piibel ja kristlik traditsioon näevad looduses erilist väärtust, mida kaasaegne maailm ei suuda kuigi hästi tähele panna. Teoloogika 13. osas vestlevadki Helle ja Mikael kliimakriisist, ökoteoloogiast ja sellest, mida kogudused saavad looduse jaoks ära teha.Arutelu keskmes on Helle artikkel, mis ilmus hiljuti Usuteaduslikus Ajakirjas. Seda saab lugeda siin: https://drive.google.com/file/d/1C-hy6VlNCrZfFBBPCmSPK-CdEtEPO0Kk/view?usp=sharing

Kui Karmen Maikalu alustas tööd psühholoogina, kartsid mõned inimesed talle tänaval “tere” öelda. Mine tea, järsku keegi mõtleb, et oled probleemne! Õnneks on suhtumine ajapikku muutunud – ka kogudustes. Teoloogika 12. osas vestlevadki Karmen ja Mikael kristlaste suhtumisest psühholoogiasse ja arutavad, millal tasub oma murega spetsialisti poole pöörduda ning kuidas teist inimest tähele panna.Podcastist käib läbi ka mitu kasulikku viidet…Tasub uurida veebilehte peaasi.ee. Seal on palju häid nõuandeid oma ja ümbritsevate inimeste vaimse tervise eest hoolitsemiseks.Sinuabi.ee on leht, mis koondab kristlastest psühholoogide, terapeutide ja hingehoidjate kontakte. Neile, kellel on teema vastu sügavam huvi, soovitab Karmen lugeda prof Tõnu Lehtsaare hingehoiu-teemalisi raamatuid.Hea teos, mis kombineerib teoloogiat ja psühholoogia aluseid, on ka David A. Seamandsi “Ja mina annan teile hingamise”.

Kust me teame, et Jeesus päriselt olemas oli? Kas evangeeliumid on usaldusväärsed ajalooallikad või keiser Constantinuse sepitsetud müüdikogumikud? Mida piiblis leiduvate vasturääkivustega peale hakata? Teoloogika 11. osa külaline on apologeet ja Kolgata koguduse noortejuht Sander Tulk. Koos Mikaeliga vaatavad nad otsa enim levinud argumentidele kristliku usu vastu ning püüavad põhjendada, miks 2000 aastat tagasi kirja pandud lugu neile siiamaani tõesena tundub. <br>Podcastist käib läbi ka mitu kasulikku viidet… <br>Saate käigus mainib Sander kahte põnevat debatti, mida tasub kindlasti vaadata:John Lennox vs. Richard Dawkins;Mike Winger vs. Matt Dillahunty.Sander viitab ka Peeter Roosimaa artiklile Markuse evangeeliumist.Mikael toob sisse argumendi Richard Bauckhami raamatust “Jesus and the Eyewitnesses”. Autor annab päris hea ülevaate oma argumentidest podcastis “Unbelievable?”.

Kas hea kristlane võib ka depressiooni põdeda? Millal on õige aeg spetsialisti poole pöörduda? Ega antidepressantidest sõltuvusse ei jää? Vaimse tervise häireid diagnoositakse aina rohkem, ent diagnooside arvuga kasvab ka küsimuste arv. Seepärast ongi Teoloogika 10. osas külas psühhiaater Andres Sild, kes nendele vastab.

Mida keerukamaks muutub kaasaegne teadus, seda lihtsamini tekivad möödarääkimised ja vandenõuteooriad. Kas koroonavaktsiinid sisaldavad aborteeritud loodete rakke? Kas kristlased peaksid vaktsineerimisest loobuma? Etteruttavalt olgu öeldud, et antud jutt ei vasta tõele ja kristlik usk ei anna põhjuseid vaktsiinide umbusaldamiseks. See aga ei tähenda, et vaktsiinide teema poleks arutamist väärt. Teoloogika 9. osa külaline on pastor ning Eesti Kirikute Nõukogu eetika ja eluväärtuste töörühma konsultant Meego Remmel. Meego ja Mikael vestlevad sellest, kust pärinevad kirjeldatud väärarusaamad ning mis on tegelikult tähelepanuväärsed vaktsineerimisega seotud eetikaküsimused.

Iga kriis pakub lugematuid võimalusi narratiivide loomiseks. Miks see meiega juhtus? Kas see on Jumala karistus või erakordne võimalus usku kuulutada? On siis tegemist õnnetu juhuse või kurjade jõudude vandnõuga? KUSi rektor Einike Pilli arvab, et katsed kõike ära seletada ei vii meid tõele lähemale. Küll aga tasub mõelda, millist ülesannet oleme kutsutud täitma siin ja praegu.  Aasta viimases Teoloogikas vestlevad Einike ja Mikael koroona õppetundidest ning kriisiteoloogiast N. T. Wrighti raamatu “Jumal ja pandeemia” valguses. Lugemissoovitus: N. T. Wright “God and the Pandemic: A Christian Reflection on the Coronavirus and Its Aftermath”, Zondervan, 2020

Mišna, talmud, midraš... Kas neist segastest sõnadest võib ka tavalisel kristlasel kasu olla? Igor Raikhelgauz, baptist, kes on 10 aastat juudi pärimust uurinud, arvab, et võib. Suuline toora oli lahutamatu osa Jeesuse ja Tema jüngrite usust ning selle tundmine osutub üllatavalt heaks abivahendiks uue testamendi uurimisel. Teoloogika 7. episoodis arutamegi, mida sarnast on protestantidel juutidega ning kuidas õppida lugema piiblit juudi silmadega. Podcastist käib läbi ka mitu kasulikku viidet: Esimeseks ampsuks sobivad Igori enda mõtisklused Õpetussõnade raamatust: shorturl.at/ntxGHTasub hoida silma YouTube’i kanalil Ohr Hachayim – seal on head videokommentaarid vana testamendi tekstide kohta: https://www.youtube.com/channel/UC6_oJh6M4sZR6rQx2e6PLhwTõsisematele õpetlastele: Craig S. Keener „The IVP Bible Background“  ja rabi Yosaif Asher Weissi sari „A Daily Dose of Torah“

“Järjest rohkem inimesi sai päästetud, aga nad said päästetud üksi,” kirjutas politoloog Mark Lilla ameeriklaste usuelust 1980. aastate alguses. Kiriku tähtsus ühiskonnas tõusis, kuid inimeste side konkreetsete kogudustega vähenes: igal pühapäeval sai uude kohta teenistusele minna. Milleks siis ikkagi end ühe kogukonnaga siduda, kui valik on nii lai? Teoloogika kuuendas osas räägib KUSi õppejuht Kadi Tingas kogudusse kuulumisest, headest ja halbadest põhjustest koguduse vahetamiseks ning sellest, miks ta on saanud ja jäänud Risttee liikmeks.