Arvamusfestival

„Meie rahvas mingit järgmist okupatsiooni enam üle ei ela.” – Peeter Tali | Kuidas Rahastada Riigikaitset? Riigikaitse rahastamine on alati olnud tuline teema, kuid tänases maailmas on see saanud veelgi olulisemaks. Selle arutelu käigus keskenduti Eesti riigikaitsekulutuste planeerimisele ja vajadusele leidlikult rahastamisallikaid leida. 📌 Riigikaitsekulude kavandamine 2026. aastaks 📌 Euroopa Liidu eelarve ja rahastusmehhanismid 📌 Kinnisvaraga seotud maksupoliitika mõjud Korraldaja: Eesti Väitlusselts koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega Moderaator: Andreas Kaju Osalejad: Meelis Oidsalu (julgeolekuekspert) Liis Elmik (Swedbanki vanemökonomist) Madis Vasser (Rohetiiger) Rainer Saks (julgeolekuekspert)

Tuleviku hariduse arutelu keskendus Eesti haridussüsteemi arengu stsenaariumide loomisele aastaks 2035. Arutelu tõstatas küsimusi, kuidas tehnoloogia ja loovus mõjutavad õpetamise viise ning õpilaste arengut. Tõstatati stsenaariumide põhise lahenduste leidmise tähtsus ja koostöövajadus tuleviku lõimimiseks haridusse. **Teemad:** - Hariduse tulevikustsenaariumid ja nende mõju õpetajatele. - Tehnoloogia roll ja väljakutsed hariduses. - Õpetajate sotsiaalsete ja loovate oskuste säilitamine. - Stsenaariumide arendamise ja koostöövajadus. Arutelus osalejad: publik ja „Noored Kooli“ osalejad ning vilistlased. Arutelujuht: Madeleine Tults (Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi meetodijuht ja tulevikumõtlemise konsultant), Johanna Vallistu (Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht ja tulevikumõtlemise konsultant)

Kuidas saavad koolijuhid juhtida muutust hariduse tulevikus? See küsimus pani aluse Arvamusfestivali arutelule, kus fookuses olid koolijuhtide juhtimisrollid ja hariduse tulevik. Kuulajad said väärt mõtteid ja praktilisi juhiseid, kuidas haridussüsteemi arendada ja kogukonda tõhusamalt kaasata. **Parimad tsitaadid**: - „Kas koolijuht on tippjuht? Ma arvan, et täiesti kindlalt tippjuht.” → Liisa-Maria Lees - „Haridus ja hariduskogemus loovad meie riigi ja tuleviku.” → Egle Rumberg - „Kui me tahame, et iga Eesti koolijuht oleks tippjuht, siis me peaks tahtma ka, et iga Eesti omavalitsuse juht oleks tippjuht.” → Egle Rumberg - „Kaasamine on ju väga paljuski päeva lõpuks kaasatute tunne.” → Jüri Käosaar **Teemad** - Koolijuhtide strateegilise planeerimise tugevdamist. - Juhtimise autonoomsuse ja toetusmehhanismide parandamist. - Lahenduste leidmist ressursside ja tulevikuoskuste haldusele. - Rolli ja vastutuse selgust kogukonna ja omavalitsuste kaasamisel. Arutelus osalejad: Romet Piller (Rõngu Keskkooli juht), Egle Rumberg (Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli direktor, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore haridustegelase preemia laureaat), Jüri Käosaar (Harku Vallavalitsuse abivallavanem), Liisa-Maria Lees (Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht) Arutelujuht: Urmo Uiboleht (TERA koolijuht ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees)

Kuidas muuta haridussüsteem tulevikukindlaks? Arutlus keskendus tehisintellekti kasvavale rollile hariduses ja tehnoloogia integreerimisest tulenevatele võimalustele ja väljakutsetele. **“Haridus peab olema uudishimu turgutaja, mitte lihtsalt faktide õpetaja.”** → Karola rõhutas hariduse eesmärki [12:34]. **“Hindamine on üks väga oluline komponent õppimises.”** → Siim tähelepanu hindamise olulisusele [18:06]. **“Haridussüsteem peab muutuma säilenõtkeks tehisaru uuendustega toimetulekuks.”** → Ivo Visak rõhutas muutuste vajadust hariduses [25:45]. **“Ma arvan, et meie põlvkond on tehisintellekti tulekust kõige enam mõjutatud.”** → Karola mure AI mõju üle [31:22]. TI-hüpe on välja kuulutatud. Aga mis saab neist, kellel jäi isegi Tiigrihüpe tegemata? Arutelus räägime õpetajate, noorte ja otsustajatega sellest, kuidas tagada, et TI-hüpe ei muutuks kihutavaks rongiks, millest osa inimesi lihtsalt maha jääb. Millised müüdid digipädevuse puhul endiselt püsivad? Kuidas saab haridussüsteem pakkuda tuge, mis on päriselt kättesaadav ja inimlik? Tule kuulama, kaasa rääkima ja hüppama – olgu sul hüppeid tehtud üks, kaks või mitte ühtegi! Arutelus osalejad: Ivo Visak (SA TI-Hüpe tegevjuht), Siim Ruul (Pärnu Koidula ja Pärnu Sütevaka õpetaja), Karola Lee Aasavelt (Paide Riigigümnaasiumi õpilane) Arutelujuht: Oleg Shvaikovsky (pikaajalise tehnoloogiataustaga haridusekspert, õpetaja, investor)

Kuidas tagada võrdsed võimalused igas Eesti koolis ja millised on haridussüsteemi suurimad väljakutsed? Arutelud Eesti haridusvõrgu tulevikust andsid võimaluse süveneda mitmetesse olulistesse teemadesse, pakkudes praktilisi lahendusi ja näiteid koostöö võimest. „Eesti maakoolid teevad täpselt sama hästi ja vahest isegi paremini haridustulemust kui linna koolid.” → Triin Lauri maakoolide tugevusi käsitledes „Minister sellele heakskiidu annab, saame teha konsultatsiooni partneritega...” → Henri Kattago seadusandlike lahenduste vajalikkuse kohta „Meil on väga-väga palju ettepanekuid, kuidas just kõiki neid eripära...” → Kristina Siimar ressursside tõhususe teemadel „Kogukond just nimelt noh, maakontekstis...” → Kadri Kangro kogukonna rolli rõhutades **Teemad** - Eesti haridusvõrgu hetkeseis ja võimalikud arengusuunad - Koostöö tähtsus ja kogukonna kaasamine hariduse arendamisel - Koolivõrgu muutuste mõju kohalikule kogukonnale - Finantssurve ja selle mõju koolivõrgule - Õpilaskodude puudumine ja haridusvõrgu kättesaadavus Arutelus osalejad: Triin Lauri (Tallinna Ülikooli dotsent), Kristina Siimar (Skaala Impacti juhataja), Henry Kattago (Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler), Kadri Kangro (Rõuge Vallavalitsuse abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal) Arutelujuht: Annika Räim (Targa Tuleviku Fondi juht, treener, mentor)

„Kui meie ettevõtjad hakkavad toimetama maailmaturul, saavad nad aru, et neil on absoluutselt essentsiaalne intellektuaalomandi loomine.” → Mart Ustav „Faraday ütles, et excellence. Ma ei tea, mis sellest kasu on, aga ma olen päris kindel, et ühel päeval hakatakse seda maksustama.” → Mart Saarma **Teemad** - Hariduse peamine eesmärk: õnnelike inimeste kasvatamine - Kuidas efektiivselt rakendada teaduslikke teadmisi majanduses - Intellektuaalomandi tähtsus Eesti ettevõtetele - Innovatsioon ja jätkusuutlikkus naabermaade kontekstis Arutelus osalejad: Mart Saarma (Eesti Teaduste Akadeemia president ja akadeemik), Kai Realo (ettevõtlusspetsialist, Ragn-Sellsi juht ja Tööandjate keskliidu volikogu esimees), Mart Ustav (akadeemik ja Icosageni asutaja), Indrek Heinla (Eesti Teadusagentuuri strateegilise TA tegevuse toetamise vanemkonsultant), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristjan Pihl (Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik)

Kas haridussüsteem vastab tuleviku nõudmistele? Hariduse tulevik ning reformide vajadus olid Arvamusfestivali keskmes, kus arutleti, kuidas kohandada haridussüsteemi vastamaks tänapäeva ja tuleviku tööturu vajadustele. Kuulajad saavad kasulikku ülevaadet uuenduslikest ideedest ja praktikatest, mis võivad Eesti haridusmaastikku mõjutada. **Parimat Tsitaadid**: - „Elada ja mida sul vaja on selleks, et elada.” → Margit Sutrop, rõhutades hariduse praktikas. - „Eesti kool siiski veel toimib, hoolimata poliitikute pingutustest.” → Taavi Kotka kriitilise pilguga - „Mine ja vii ellu, et kasvõi alusta siis nagu oma kodukoha koolist...” → Taavi Kotka, üleskutse praktilisteks tegudeks. **teemad** - Elukestva õppe tähtsust muutuvas maailmas. - Reaal- ja humanitaarteaduste tasakaalu leidmist. - Haridussüsteemi jätkusuutlikkuse väljakutseid. - Praktiliste oskuste puudujääke ja ettevõtlikkust. - Kooli ja kodu jagatud vastutust. Arutelus osalejad: Cordelia Paap (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane), Margit Sutrop (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja), Taavi Kotka (ettevõtja) Arutelujuht: Indrek Lillemägi (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht)

Viimases arutelus keskenduti juhtimiskultuurile, investeerimisstrateegiatele ja usalduse taastamisele. Arutelu võtab kokku majandusarengu arutleuploki ja teeb konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele, juhtidele ja akadeemikutele. - „Juhtimises saab paremini ja on vaja paremini.” → Erkki Raasuke [14:15] - „Eestis on usalduskriis täna, keegi ei usalda mitte kedagi.” → Hando Sutter [26:12] - „Kompetentne, tugev ametkond on ülioluline.” → Erki Keldo [56:11] - „Me teame väga hästi, mida teha, aga me ei tea, kuidas pärast seda meid tagasi valitakse...” → Urmas Varblane [01:21:32] Teemad - Kuidas suunata investeeringuid pikaajalise kasu nimel. - Juhtimiskultuuri parandamist kiiremaks reformide elluviimiseks. - Usalduse taastamise meetmete loomist. - Innovatsiooni rolli majanduskasvus. - Noorte kaasamise olulisust. Osalesid Erkki Raasuke, Erki Keldo, Hando Sutter, Urmas Varblane; Modereeris Erkki Raasuke.

Kas juhtimiskultuur saab mõjutada majanduskasvu? Sellele küsimusele otsiti vastust Arvamusfestivali paneeldiskussioonil, kus tippspetsialistid arutasid, kuidas täiustada Eesti juhtimist ja suurendada majanduse konkurentsivõimet. Kuulaja saab siit praktilisi teadmisi, kuidas juhtimiskvaliteet ja -praktikad võiksid vähendada piiranguid ja edendada sihitust. „Juhtimisest oleneb, kas head ideed saavad teoks, kas inimesed soovivad panustada...” → Madis Toomsalu. „Juht võiks sõnastada sihi. Ja siis läbi juhtimise nagu viia inimesi selles suunas...” → Rain Epler. „Usalda oma inimesi.” → Maaja Vadi. „Juht kui teenija ja keskkonnalooja.” → Madis Toomsalu. **Teemad** - Juhtimiskultuuri mitmekesisus Eestis ja selle mõju. - Kuidas ületada avaliku ja erasektori juhtimisbarjäärid. - Kultuuride ühendamise väljakutsed start-up keskkonnas. - Juhtimiskvaliteedi mõju majanduse tootlikkusele. - Kestlikkus ja sotsiaalne vastutus juhtimise osana. **Osalejad** Maaja Vadi (pikaajaline juhtimise uurija), Andres Kütt (muutuste juht nii era- kui avalikus sektoris), Kai Realo (kogenud juht, ettevõtluse eestkõneleja), Rain Epler (nii era- kui avaliku sektori kogemusega juhikeskse juhtimise pooldaja)

Kas Eesti majandus peaks keskenduma kõigile valdkondadele või valima vaid teatud nišše? Arutelu pakub sügavaid vaateid, kuidas strateegiline innovatsioon ja teadustegevus võiksid Eesti tulevikupotentsiaali kasvatada. „Kas panustada kõigisse või valida võitjaid.” → Urmas Velve kasvu ja fookuse valiku dilemmast [01:58] „Iga euro, mis me paneme sisse nii-öelda liikmesmaksuna, tegelikult peab rohkem raha tooma tagasi ettevõtetesse.” → Sandra Särav majanduse rahastamisest [22:27] „Et kas me tahaksime hakata investeerima selleks, et meil 20 aasta pärast oleks külluslik tuumaenergia...” → Martin Kruus tuumaenergia tulevikust [01:24:00] „Väetist tuleb anda sellele kapsale, mis kasvab, teistele pole mõtet.” → Heido Vitsur strateegiliste investeeringute tähtsusest [12:18] - Kas keskenduda kõigile valdkondadele või valida konkreetseid nišše. - Teadus- ja arendustegevuse ning regulatsioonide tõhususe küsimused. - Tuuma- ja hüdroenergia plaanide kiirendamise vajadus. - Idufirmade ja tehnoloogia sektori toetuse suurendamine. Osalesid: Urmas Velve, Sandra Särav-Tammus, Martin Kruus, Heido Vitsur; Modereeris Urmas Velve.

Kuidas saab Eesti majandusarengut kiirendada ja milliseid reforme vajab avalik sektor? See arutelu keskendub nendele küsimustele, pakkudes sisukaid mõttevahetusi ja praktilisi lahendusi. Osalejad jagavad oma vaateid, kuidas tagada tõhusad reformid ja paremad juhtimisstruktuurid. „Miski ei ole tähtis, kui kõik on tähtis.” → Taavi Kotka selgitab prioriteetide seadistamise tähtsust [04:52]. „Avalikus sektoris on niimoodi, et sul tuleb neid probleeme kogu aeg sisse.” → Rait Kuuse juhib tähelepanu pidevatele väljakutsetele [22:50]. „Ei ole olemas maailmas probleem, mida ei saa rahaga ära jagada.” → Taavi Kotka rõhutab ressursside tähtsust probleemide lahendamisel [01:07:32]. Arutleme: Kuidas seada majandusarengu prioriteete. Avaliku sektori juhtimisstruktuuride parandamist. Poliitiliste tsüklite mõju otsustamisele. Koolireformide vajadust ja kaasamist. Motivatsioonisüsteemide arendamist avalikus sektoris. Osalevad Kristina Siimar, Raigo Uukkivi, Taavi Kotka ja Rait Kuuse. Modereerib Külli Taro.

Euroopa Liit seisab pöördelisel hetkel. USA majandus on 20 aastaga kasvanud oluliselt kiiremini kui EL-i oma. Samal ajal survestavad Euroopat globaalne ebastabiilsus, kaitsekulude kasv ja rohepöördega seotud pinged. Kui EL tahab säilitada oma mõju, sotsiaalse stabiilsuse ja julgeoleku, peab tema majanduslik selgroog olema tugev. „See nii-öelda majanduslik aktiivsus tekib kas Prantsusmaal, Saksamaal või mõnes teises liikmesriigis.” → Sven Mikser juhib tähelepanu, et kuigi kõik maksavad, siis kaitsetööstuse töökohtade ja investeeringute tegelik kasu läheb peamiselt suurtele riikidele. „See inimene peaks vangis olema.” → Jaak Madison ründab Ursula von der Leyeni tegevust EL-i eelarve kujundamisel ja viitab tema seotusele vaktsiinilepingute varjamise skandaaliga. „Me ei olegi konkurentsivõimelised.” → Marina Kaljurand rõhutab, et seni, kuni liikmesriigid lasevad end üksteise vastu välja mängida ja kauplevad erandeid, ei saa EL toimida tõelise ühisturuna. „Kui ta on päriselt prioriteet, siis ei tohiks ta lihtsalt eelarveläbirääkimiste jooksul ära kaduda.” → Urmas Paet rõhutab, et Euroopa Liidu kaitsevõime ei tohi sõltuda ainult valjuhäälsetest sõnumitest – see peab kajastuma ka konkreetsetes rahastusotsustes. Saates arutatakse: – Miks Euroopa majandus on jäänud USA-st drastiliselt maha – Mida tähendab uus “Konkurentsivõime fond” ja kas see aitab või takistab – Kuidas Euroopa saaks taas olla globaalne innovatsiooni- ja tööstusjõud – Miks tuleb Euroopa eelarve kujundada uue geopoliitilise reaalsuse järgi 🎙️ Arvamusfestivali debatil osalevad Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Jaak Madison. Modereerib Johannes Tralla. 🔊 Kuula nüüd ja mõtle kaasa – kas Euroopa suudab end päästa?

Töövaidluskomisjoni juhataja loeb saabunud avaldust, avaldaja nimi on tuttav – kümnes kord vaidluses. Üks töötaja on suutnud tülli minna kümne erineva tööandjaga! Ta pole ainukene staarvaidleja, neid on veel. Kui palju on tööandjal õigus infot töötaja eelnevate tegemiste kohta teada? Kus lõpeb taluvuspiir ja algab pahatahtlik ärakasutamine? Kas oma õiguste eest seismine võib minna liiale? Arutelus osalejad: Helen Tonkson (Töövaidluskomisjoni juhataja), Kaido Padar (Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige), Heli Raidve (lektor ja tööõiguse ekspert), Maili Mäehunt (töötajate usaldusisik) Arutelujuht: Katariina Libe (kirjanik ja näitleja) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Eestis on hulk töötajaid, kes madala haridustaseme, keerulise sotsiaalse tausta või mingi muu põhjuse tõttu satuvad olukordadesse, kus nad nõustuvad kõikide tööandja nõudmistega, et säilitada tööd ja sissetulekut. Nõustutakse ohtrate ületundidega, suurtele kahjuhüvitise nõuetega ja loobutakse sotsiaalsetest garantiidest. Milline on tööandja roll endast nõrgema osapoole kaitsmisel? Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Kaia Vask (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees), Ille Nakurt-Murumaa (EVEA president) Arutelujuht: Katrin Lust (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Riigikulud on läbipõlemise tõttu väljastatud töövõimetuslehtede hüvitamisele viimase viie aastaga 6-kordistunud, rääkimata ravikuludest ja saamata jäänud tuludest ettevõtetele. Graafikuga tööl on suurem risk tervisele, kuid pole selge, kas töö- ja puhkeaja regulatsioonid toetavad töötajate ja tööandjate huve. Kas kohustuslik pikem puhkeaeg täidab eesmärki? Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Maren Penu (Prisma personalidirektor), Kristi Lomp (Selver AS juhatuse liige), Siiri Kullamaa (Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht) Arutelujuht: Deisi Helemäe-Sarv (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Tööõnnetusi alaraporteeritakse ja kutsehaigestumisi aladiagnoositakse. Tervise halvenemine tähendab inimese jaoks ravimite näol suuremaid väljaminekuid, tihti töötasu vähenemist või lausa töö kaotust. Kas kindlustussüsteem on tööandjale kulu või hoopis kulude kokkuhoid? Milliste kulutuste ja investeeringute tegemine on inimese tervise hoidmise seisukohalt mõistlik ootus tööandjale? Arutelus osalejad: Silja Soon (Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja), Liina Naaber-Kivisoo (Viru Maakohtu kohtunik), Andres Piirsalu (Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige) Arutelujuht: Peep Peterson (endine tervise- ja tööminister ning ametiühingujuht) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Eestis haigestub igal aastal hinnanguliselt ligi 800 inimest tööst põhjustatud vähki, kuid neist diagnoositud on NULL. Noored mehed autoremonditöökodades ei tea, et diisliaurud ja kemikaalid mõjutavad viljakust ja võivad põhjustada kurgu- ja neeluvähki. Kaubapaigutajad ei seosta ööajal töötamist rinnavähi tekkega. Kuidas ennetada, tõsta teadlikkust, rakendada olemasolevaid nõudeid ja diagnoosida? Arutelus osalejad: Kerttu Sepp (Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor), Tanel Kiik (Riigikogu liige, endine tervise- ja tööminister), Kadri Mägi-Lehtsi (Roche Eesti OÜ tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Tervise töörühma juht) Arutelujuht: Evelin Ilves (Confido Töötervishoiukeskuse juht ja töötervishoiuarst) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisega seotud murekohad on meile teada juba aastaid ning selles süsteemis toimuv on tegelikult meie ühiskonna keskne probleem. Tervishoiuvaldkonna rahastamise kriis hiilib meile kõigile vaikselt ja järjekindlalt selja taha, kuid ühiskond ei taju seda veel. Mida peame ette võtma selleks, et eestlane ei kannataks ja et ta elaks peale selle ka veel kaua ja tervelt? Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Kuuno Vaher (AstraZeneca Kesk-Euroopa juht), Agris Peedu (Regionaalhaigla juht), Lenno Uusküla (Luminori peaökonomist), Lise-Lotte Lääne (vandeadvokaat, Soraineni advokaadibüroo) Arutelujuht: Urmas Vaino (vanemkonsultant, Meta Advisory) Arutelu korraldaja: AstraZeneca

Eelmisel aastal toimus Eestis 70 töövaidlust, milles käsitleti diskrimineerimist ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Paratamatult mõjub töökius ja töövägivald inimeste vaimsele tervisele. Pea 20-aastase perioodi kohta on seoses vaimsete probleemidega esitatud retsepte või raviarveid kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Miks on töökohal pidev diskrimineerimine ja tööandja probleemidele ei reageeri? Arutelus osalejad: Elina Soomets (M.I.K.S. konsultatsioonid jurist ja Tartu Ülikooli külalislektor), Marlen Laanep (vägivallatu töökeskkonna koolitaja), Kristjan Järvan (Tallinna abilinnapea) Arutelujuht: Liina Kanarbik (TV3 uudisteankur) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Kaamerate kasutamine töökohal, eriti kaubanduses, võib olla vajalik turvalisuse tagamiseks ja varguste ennetamiseks, kuid pahatihti võib tööandja kasutada kaameraid töötajaga manipuleerimiseks. Pidev jälgimise tunne võib tekitada stressi ja ärevust ning vähendab produktiivsust. Kas pidev jälgimine töökohal kaamerate kaudu suurendab turvalisust või kahjustab töötajate vaimset tervist? Arutelus osalejad: Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor), Leonid Siniavski (Tööinspektsiooni nõustamisjurist), Juhan Aia (Viking Security AS Põhja- ja Ida-Eesti regiooni juht) Arutelujuht: Ott Kartau (näitleja) Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon