Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises. “Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kunagi tegi elekter, või isegi veelgi võimsamalt. Aga jällegi – kui elekter vallutas maailma umbkaudu saja-aastase teekonna jooksul, siis tehistaibu puhul me räägime siin kordades lühemast ajavahemikust, mil ta meie elus kõikjale peaks jõudma. Juhtidel on siin mitu väljakutset: kõigepealt, kuidas tehistaipu ise oma töös kõige mõistlikumalt rakendada; teine väljakutse aga on ette näha, kuidas tehistaip maailma muudab ja milliste strateegiliste valikute ette see konkreetse ettevõtte edasise tegevuse asetab; ning lõpuks, kuidas nii iseennast kui ka oma ettevõtet selleks kõigeks parimal moel ette valmistada.” – Indrek Seppo Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili. “Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatud suhtlus on mulle väga oluline. Näiteks, ma mõistan väga hästi, et inimesed ei jää siia ettevõttesse igaveseks ega peagi jääma. Igaühel on oma teekond ja elu peab olema tasakaalus; eri eluetappides on fookuses erinevad asjad. Kui keegi mõtleb organisatsioonist ära minna või otsib uut väljakutset, siis ütlen alati, et tulge, räägime sellest. Võib-olla ongi inimese jaoks siin ettevõttes see konkreetne väljakutse läbi. Võib-olla see ühtib nägemusega, mida ma tuleviku osas mõelnud olen, näiteks restruktureerimise vaates või ootab keegi teine just sarnast lisaväljakutset. Kui inimesed saavad minu juurde tulla ja rääkida näiteks sellest, et nad tahavad ringi vaadata või kandideerida teistesse ettevõtetesse, sest tunnevad, et on aeg muutusteks, siis see võimaldab meil üheskoos leida lahendusi, mis on kõigile parimad. Minu jaoks on see inimlik käitumine.” – Priit Haldma Kuulake ikka ...

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord mõtisklen valjult, kuidas leida endas tarkust ja julgust teha ebamugavaid, kuid vajalikke valikuid, mis aitavad meil kännu tagant minema saada ja uue energiaga edasi liikuda. Elus seisame aeg-ajalt ikka silmitsi olukordadega, kus edasiminekuks peame oskama millestki seni jõudu ja kindlust pakkunust lahti lasta. Muuhulgas jutustan ka pärisloo coachingu praktikast, mis räägib sellest, kuidas juhi sisevõitlus ühe ebamugava lõpetamisotsuse kallal kujunes tema meeskonna jaoks alguspunktiks uuele hingamisele ning kuidas see protsess aitas juhil endal kasvada eneseteadlikumaks ja -kindlamaks oma rollis. “Millestki loobumine ei tähenda veel ebaõnnestumist; vastupidi – õigeaegne punnimise lõpetamine võib osutuda väga oluliseks otsustusoskuseks, mis viib elus suurema edu ja rahuloluni. Vastupidiselt levinud tõekspidamistele, kus meelekindlus on sageli kõrgelt hinnatud isiksuse omadus, ei pruugi jonnakas järjekindlus alati olla parim valik edasi toimetamiseks. Loobumine ei ole pelgalt alla andmine, see nõuab julgust reaalsusele päriselt otsa vaadata ja tunnistada, et tänane olukord ja need tegevused ei vii meid soovitud tulemusteni. Mõistmine, et tark loobumine võib olla osa edustrateegiast, aitab meil vältida aja ja energia raiskamist asjadele, mis enam ei teeni meie soovitud eesmärke.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

This episode is such a gem for all the Holacracy enthusiasts out there. It is the second time that I had a pleasure to sit down with Dennis Wittrock, one of the early pioneers of Holacracy in Europe, and discuss the intricacies of Holacracy. Dennis is a certified Holacracy Master Coach and currently works for an official Holacracy provider Xpreneurs. Apart from that, he is also partner at encode.org., a consulting company powered by Holacracy which is creating legal, social and financial foundations for self-organization. In addition, Dennis is a co-founder of Integral European Conference. And on top of that, Dennis has just published his first book called “Holacracy verstehen: Kritik – Wissenschaft – Praxis” (in German). I am grateful to Dennis for taking these 1.5 hours to delve into the most important topics covered in the book. If you want to learn more about Dennis, then visit his webpage: www.denniswittrock.com “Holacracy can be a tremendous catalyst for transformation, where people say, ‘Oh, the way Holacracy taught me to manage my tensions as a role filler helped me with my psychological work.’ I think Brian (Robertson) cites people that have said to him, ‘What I learned in practicing Holacracy for three months surprised even my therapist.’ In Holacracy people start to relate to tensions they sense in a different way. The word ‘tension’ itself is reframed from passively having an unpleasant experience to ‘oh, I want to do something about it!’ This is the energy that a tension entails. And Holacracy helps us to frame it in a proactive way: tension is experienced when you feel that something is not as it could be and you want it to be different. And the more the distance between the current and desired state of things, the bigger the tension. Experiencing these tensions is a sign of life, actually, that you are alive. If you don’t feel the tensions, you probably are dead or in a coma. But that is not a good state for an organization to be in nor is it for you as a human being to be in. You do not want to be walked all over like a doormat. But if you feel a tension, you want to find a way to express that and resolve that. This where Holacracy becomes a driving force behind purposeful action.”– Dennis Wittrock Listen and enjoy!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse juhtimiskogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ning AoEC coachingu programmide juhi ja koolitajana EBS’is. Varasemalt on Merle töötanud ca 20 aastat Eesti suuremate meediaettevõtete juhatustes. Kõikide muude ägedate koolituste kõrval on Merel juba pea pool aastat ka inimeste loomuomastel tugevustel põhineva Patrick Lencioni Working Genius programmi sertifitseeritud koolitaja. Kuna ma ise olen suur Lencioni juhtimisraamistike fänn, siis kutsusin Merle podcasti rääkima tugevuste võimendamise tähtsusest meeskonnas ning kuidas see juhtimispraktika võiks meeskonna emotsionaalset dünaamikat ja tulemuslikkust positiivselt mõjutada. “Ükski juht ei saa olla ekspert kõiges, ent parima tulemuse saavutame, kui tunnistame ja toetame iga meeskonnaliikme ainulaadseid loomuomaseid tugevusi. Tugevuste võimendamine meeskonnas ei ole lihtsalt tore teooria; see on igapäevane praktiline lähenemine juhtimisele, mis loob aluse meeskonna parimaks toimimiseks. Kui me juhtidena suudame teadvustada ja rakendada iga inimese loomupäraseid tugevusi, siis muutub töö mitte ainult tõhusamaks ja tulemuslikumaks, vaid ka rahuldust pakkuvamaks. Tugevustele keskendumist võiks nimetada omamoodi juhtimise edu valemiks, mis aitab meeskonnal kestlikult saavutada oma parim potentsiaal nii tulemuslikkuse kui ka emotsionaalse heaolu vaates.” – Merle Viirmaa Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja kestlikkuse ekspert Maris Ojamuru. Tal on enam kui viisteist aastat kogemust ESG ja jätkusuutlikkuse teemade lahti mõtestamise ja teadliku juhtimise teemadel erinevates sektorites. Täna toimetab Maris oma ettevõttes Sustinere, mis aitabki organisatsioonidel integreerida kestlikku lähenemist oma igapäevastesse tegevustesse, pakkudes nõustamist ja strateegiaid, mis edendavad ESG eesmärke. Selles episoodis arutame Marisega, kas ja kuidas saaksid majanduskasv ja kestlik areng käia käsikäes, luues nii ärimudeleid ja -lahendusi, mis mitte ainult ei vähenda negatiivset mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale, vaid pakuksid ka täiesti uusi võimalusi ettevõtetele. Mulle väga sümpatiseerib, kuidas Maris kõneleb otse südamest, rõhutades igaühe võimet mõjutada meie keskkonda ja tulevikku. “Usun, et igaüks meist mõtleb oma laste tulevikule ja nende võimalustele kogeda samu lihtsaid rõõme, mida me ise oleme saanud nautida – olgu selleks kevadine värske õhk, lindude laul akna taga või heina lõhn lapsepõlves. Mõistmine, et meie tänased valikud võivad jätta tulevased põlved nendest kogemustest ilma, peaks meid kõiki sügavalt puudutama ja innustama tegutsema. Pole oluline, kui suur su panus tundub, on selleks siis kodus prügi sorteerimine, erinevate tarbimisharjumuste ülevaatamine või oma oskuste ja kire kasutamine mõnel muul viisil maailma kestlikumaks muutmisel – iga panus loeb. Igaühel meist võiks olla mingi oma viis sellesse olukorda leevendust tuua. Sarnaselt liblikatiiva löögi efektile võivad Sinu teadlikumad igapäevased valikud käivitada positiivsete muutuste ahela.” – Maris Ojamuru Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Alexela Grupi asutaja ning suuromanik Heiti Hääl. Tal on rohkem kui 30 aastat ettevõtluskogemust erinevates valdkondades. Lisaks on ta paljude ühiskondlikult oluliste ettevõtmiste liige või toetaja. Mulle sümpatiseeris Heiti sirgjoonelisus ja selged seisukohad väga mitmetes eri teemades. Vestluse käigus käsitlesime Heiti karjääriteekonda, juhtimisfilosoofiat, ettevõtluse algust ja arengut, meeskonnatööd ja inimeste juhtimist, otsuste tegemist ja riskide võtmist. Samuti jõudsime oma jutuga ka isiklikematele teemadele nagu stressiga toimetulek, töö ja eraelu tasakaal ning hobide olulisus. Servapidi puudutasime ka Eesti majandust, haridust ja poliitikat laiemalt. Põnev! “Tööd olen ma elus teinud palju. Esimesed kakskümmend viis aastat ettevõtjana tegin ma tõesti väga palju tööd. Kui perre sündis teine laps, siis kutsus naine mind haiglasse järele. Mäletan, kuidas ma suutsin seepeale moodustada naisele küsimuse – et mul on jube tihe päev, andes mõista, kas ta saaks haiglast koju saabumist homseni edasi lükata. See on võib-olla asi, mida elus kahetseda. Kui lapsed olid väikesed, siis ma veetsin nendega vähe aega. Kuigi püüan lapselastega veedetud ajaga seda kompenseerida, siis ega see ei ole lihtne, eriti kui nad elavad Seattles.” – Heiti Hääl Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naistippjuht Kadi Lambot. Ta on olnud mitmete ettevõtete eesotsas, viimati tegutsedes Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liikme ja meditsiinijuhina. Mul oli võimalus Kadiga tunnike vestelda ning rääkida tema karjäärist ja õppetundidest juhina. “Mulle on alati olnud oluline oma uskumuste ja põhiväärtustega kooskõlas olemine.” – Kadi Lambot Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põim Kama, kommunikatsiooniekspert, publitsist ja poliitikavaatleja, kes on oma mõtteid jaganud seni pigem poliitikasaadetes ja arvamuskülgedel. Põim on TUUM Consulting OÜ asutaja ja juht ning tuntud ennekõike keeruliste ja väljakutset pakkuvate olukordade strateegilise nõustajana, kes pakub juhtidele ja meeskondadele väärtuslikku kõrvalpilku. Ta on kogenud nii poliitilises ja avaliku sektori kommunikatsioonis kui erinevate ettevõtete avalike ja meediasuhete kujundamisel. Seekordses saates räägime Põimuga aga hoopis inimlikumatel ja elulisematel teemadel – enese tundma õppimisest, valikute tegemisest, iseolemisest ja loobumise kunstist. Põim räägib, kuidas isiklikud väärtused ja selge visioon aitavad juhtidel luua tugevaid meeskondi ja edukaid organisatsioone. Ta toob esile, et ausus, selgus ja julgus oma suhete juhtimisel ja eesmärkide kommunikeerimisel pole mitte ainult võimalik, vaid tänapäeva kiirelt muutuvas ja infomürast küllastunud maailmas hädavajalik. Kama jagab praktilisi näpunäiteid, kuidas juhid saavad oma sisemisi tugevusi avastada ja neid oma töös efektiivselt rakendada ning rõhutab pideva enesearengu tähtsust. „Igaüks võiks eneselt küsida: millist maailma ma loon? Kui juht on kindel, kes ta on, milleks ta siin maailmas on ja mida ta tahab saavutada, on tal eeldused viia oma meeskond ja organisatsioon uuele tasemele. Sageli me kas ei tunne iseennast või kipume oma olemust ja väärtusi varjama, eriti töösuhetes kanname rolle ja maske, püüdes vastata ootustele, mida arvame teistel enese suhtes olevat. See on kurnav ja toob varem või hiljem kaasa pettumuse, sest ükskõik, kas räägime isikubrändist või laiemalt iseendaks olemisest, pole neil inimestel, kellega me tõepoolest sobime, olgu nendeks kliendid, koostööpartnerid, investorid või laiem avalikkus, neil pole võimalik meid üles leida ja ära tunda, kui me ennast ei näita või pole arusaadavad. Ennekõike hoiab tugev ja seesmistel väärtustel põhinev kuvand ning selge suhtlus juhtidele aega kokku, see vähendab vääritimõistmist ja segadust.“ – Põim Kama Kuulake ikka ... PS! Väike eelhoiatus: mõnes üksikus kohas ei vasta helikvaliteet ootustele.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Sihtasutuse Tartu 2024 juht Kuldar Leis, kes koos oma tiimiga koordineerib Euroopa kultuuripealinna tänavust programmi Lõuna-Eestis. Tema renomee ettevõtluse edendamisel viimase veerandsaja aasta jooksul on muljetavaldav; ta on edukalt toimetanud mitmes erinevas ärivaldkonnas, hariduse ja ettevõtluse põimises, regionaalsel tasemel kogukonna juhtimises jne. Kuldar on endine Hoiupanga regioonijuht, tuntud kui Ösel Foodsi ja Premia Foodsi endine juht, samuti kui Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja rajaja ning seotud mitmete ettevõtete börsile viimisega. Eks ta on senini ühe omanikuna seotud mitmete ettevõtete arengu juures. Mulle on avaldanud sügavat muljet Kuldari kirglik ettevõtja mentaliteet, innovatsioonile keskendumine ja tohutu pealehakkamine uute initsiatiivide elluviimisel. Nii istusimegi Kuldariga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema ettevõtjaks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma ei teagi, kust see selline pidev uute ettevõtmiste soov minus pärit on, et ikka ja jälle tahan midagi uut ära teha. Aga nii on läinud ja see tegelikult hoiab mind erksana elus. Kui on mingi uus valdkond või mingi uus tegevussuund, isegi millest ma võib-olla algselt lõpuni aru ei saa, siis see kuidagi ikkagi motiveerib tegutsema. Paneme siis hea tiimi kokku ja teeme ära! Äkki on see, mis muudab, kui mitte kogu maailma, siis vähemalt mingit osa sellest paremaks. Ma kohe tahan asju ette võtta, algatada muutusi, mis pole ainult mulle või mu ettevõtetele kasulikud, vaid mis aitavad kaasa terve kogukonna heaolule.” – Kuldar Leis Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu. Elisas töötatud aja jooksul on Andrus töötanud nii turundusdirektorina kui ka seejärel juhtinud juhatuse liikmena eri perioodidel Äri- ja Erakliendiüksuseid. Ma ei tundnud Andrust varem, kuid seda ägedam oli tundma õppida tema vaateid juhtimisfilosoofiale, kus ta rõhutab, kuidas juhtimine on võimekus mobiliseerida organisatsiooni energiat. Arutleme ka selle üle, kuidas Elisa on oma juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri kohandanud agiilsuspõhimõtetele vastavaks, et käia ühte sammu pidevalt muutuva ärimaailmaga. Andrus jagab ka oma mõtteid organisatsioonikultuuri ja psühholoogilise turvalisuse tähtsusest, töötajate võimestamisest ning sellest, kuidas erinevad juhtimisstiilid mängivad olulist rolli erinevates olukordades. "Juhtimine on võimekus mobiliseerida ja suunata organisatsioonilist energiat. Minu nägemuses peitub eestvedamise roll suures osas organisatsioonilise energia valla päästmises. Võib-olla toon võrdluse Einsteiniga ja tema tuntud võrrandiga E=mc2, kus isegi ühes väikeses terakeses peitub tohutu energia sees. Samamoodi on lugu inimestega: see energia tuleb lihtsalt üles leida ja vabastada. Selleks on vaja leida õige tasakaal meeskonda suunava ja kaasava juhtimise vahel, et luua dünaamiline, kuid samas stabiilne organisatsioon. Edukas juhtimine on justkui tants erinevate juhtimisstiilide vahel, pidevalt kohandudes erinevate olukordade nõudmistega." - Andrus Hiiepuu Kuulake ikka ...

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan’i ja Lisa Lahey’i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata. “Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil aru saada, et kogu tiimile oleks elutervem ja kasulikum, kui nad rakendaksid kaasavamat, hoolivamat ja arengule suunatud coachivat stiili, kuid neid takistab alateadlik uskumus, et nn tugevad juhid nii ei tee – see on pigem nõrga juhi tunnus. Sageli ei luba sedalaadi alateadlikud uskumused neil päriselt väljuda oma senisest jõulisest käitumismustrist. Sellised uskumused mõjutavad nende arusaama heast juhtimisest kuskil sügaval identiteedi tasandil, hoides neid tagasi kaasavama juhtimisstiili poole liikumast. Nad isegi ei suuda endale lõpuni teadvustada, et see ongi põhjus, miks nad vanades mustrites jätkuvalt kinni on. Eduka muutuse võti aga peitub just sedalaadi uskumuste pinnale kergitamises ja teadvustamises ning selle kaudu uute, teadlike valikute tegemises, mis suunavad meid soovitud tulevikunägemuse poole.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on “Let's Do It World!„ liikumise eestvedaja ja kestliku elu entusiast Anneli Ohvril. Anneli on olnud juhtiv jõud ülemaailmses püüdluses muuta meie planeet puhtamaks ja jätkusuutlikumaks. Alates sellest ajast, kui “Let's Do It World!„ käivitas oma esimese koristusaktsiooni Eestis, on Anneli ja tema meeskond innustanud miljoneid inimesi üle kogu maailma tulema kokku ja aitama kaasa puhtama elukeskkonna loomisele – muutes nii ühepäevase aktsiooni globaalseks liikumiseks. Tänases episoodis räägimegi Anneliga selle liikumise eestvedamise tagamaadest ning põnevatest isiklikest lugudest ja väljakutsetest, mis kaasnevad suurte keskkonnaalaste algatuste juhtimisega. “Kui küsida, kas sa usud, et on võimalik samal ajal majanduslik kasv ja kestlik eluviis? Kui sa selliselt selle küsimuse püstitad, siis minu vastuküsimus on, et miks me üldse peaksime majanduslikult kasvama?! Ehk siis praegune majandusmudel on üles ehitatud selliselt, et ta lihtsalt peab kasvama, sest muidu ta kukub kokku. Ja see ongi selle majandusmudeli kõige suurem viga.” – Anneli Ohvril Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pimedate Ööde filmifestivali hing ja juht Tiina Lokk. Tiina on filmivaldkonna legend, kes on meie väikeses Eestis 27. aastaga üles ehitanud maailmaareenil kõrgelt hinnatud A-klassi filmifestivali. Mind hakkas huvitama, kes on see legendaarne naine, kes sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Tiinaga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Vaata, ma olen pidanud suhteliselt karmi elu üle elama, ma olen pidanud kogu aeg ennast tõestama – Tallinnfilmis pidin ma tõestama, et naine, noor ja mitte just kõige halvema välimusega, omab ka ajusid. Kui sa just traktoristi välimust ei omanud, siis see oli juba eeldus selleks, et sul ei ole ka ajusid. Ma pidin kogu aeg võitlema selles meeste maailmas ja see võitlemine teeb sind paratamatult ka karmimaks. Sa pead kuidagi selle selgroo omandama, et oma asja ajada. Aga samas ei võta see minult ära seda teist poolust, mis on mulle päriselt omane – heasüdamlikkus. Ma arvan, et PÖFF-i kollektiiv teab seda väga hästi, et nad on kõik hoitud, hoolitsetud ja igatpidi kaitstud.” – Tiina Lokk Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja Iglucraft’i asutaja Priit Kallas. Iglucraft valmistab Leies käsitööna omapäraseid ümara kuju ning laastudega kaetud väikemaju, kodukontoreid ning saunu. Samas on Iglucraft jõudnud väiksest Eestist suurele maailmakaardile, mille vast üheks kuumimaks looks on, et vutistaar David Beckham poseeris piltidel, kus ta iglusauna mõnusid nautis. 2021. aastal sai Priit aga pärjatud EY aasta ettevõtja tiitliga. Rääkisime Priiduga Iglucraft’i varsti juba kümneaastasest eluteest ja tulevikuambitsioonidest ning samuti kuidas Priidu enda ettevõtjaks ja juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud. “Me oleme Iglucrafti brändi ja loo üles ehitamisel lähtunud eelkõige sellest, et inimesed ei osta asju ratsionaalsete väärtuste alusel, vaid ostetakse ainult ja ainult emotsioone. Küsimus taandubki sellele, kuidas neid emotsioone luua ja paketeerida. Meie viis neid emotsioone paketeerida toetub Carl Gustav Jungi arhetüüpide käsitlusele, ja täpsemalt mõttetarga arhetüübile. Kui mul näiteks on valida, mida ma ühel reede või laupäeva õhtul teeksin, siis ma hea meelega istuks, kasvõi sellise talvise ilmaga, lõkke ääres, loeks raamatut ja mõtisklekski omi mõtteid. Vaataks seda lõket, võib-olla teeks väikse õlle ka ja käiks saunas. Sedaviisi see iglusauna lugu arenema hakkas ... .” – Priit Kallas Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Häirekeskuse juht Kätlin Alvela. Kätlin on avalikus sektoris juhi ametit pidanud ligi 20 aastat. Ta jäi mulle silma juba siis, kui eelmisel aastal selgusid konkursi “Parim juht 2022„ finalistid. Jällegi köitis ta mu tähelepanu, kui ühel pühapäeval jäin teda kuulama saates „Hommik Anuga“, kui ta uhkusega oma tätoveeringutest rääkis. Mind hakkas huvitama, kes on see eriline tippjuhist naine, kes veel sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Kätliniga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma olen hästi tugevalt erinevusi ja inimlikke erisusi tolereeriv juht. Tihtipeale kasutatakse seda hoiakut ka nö loosungina – justkui see on midagi, mida oleks õige öelda – et me kedagi ei diskrimineeri. Minu jaoks aga see ei ole sõnakõlks, minu jaoks on see väga sügav sisemine veendumus. Meil kõigil on õigus olla eriline. Ütleme selline kõikvõimalike erisuste aktsepteerimine, mõistmine, nende tundmaõppimine ja eelarvamustevaba olemine on küll see, mis on tulnud hästi tugevalt mulle eluga kaasa. Mulle tohutult meeldivad sellised erilised inimesed, nagu positiivses mõttes kiiksuga inimesed. Mida erilisem inimene, seda põnevam. Tõele au andes, ega ma ise ka ei ole päris tavaline, neid tätoveeringute lugusid olen ju varem mitmel korral rääkinud. Ja mulle meeldib nende inimestega koos töötada. Mulle meeldib neilt õppida. Ja juhina ma kindlasti heas mõttes kasutan neid erinevusi ära. Sest nendel erilistel inimestel on erilised loomuomased tugevused, ja oma tiimis ma väga hindan neid erilisi tugevusi.” – Kätlin Alvela Kuulake ikka ...

On this episode of “Leadership is a Competitive Advantage” I have an expert on connecting the dots between organizational life and the application of AI – Elin Hauge – on the line to talk about the future role of leaders as exception makers in an AI era. Elin argues that despite AI's capabilities, leaders must focus on human-centric decisions, especially in situations where AI lacks empathy or understanding of nuanced human contexts. Tune in to find out how future leaders need to make exceptions to AI-driven decisions that don't align with human values or needs. And – for those of you interested in getting more of Elin’s wisdom – I am really glad that she will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference next spring as one of the keynote speakers. "We often talk about leaders as decision-makers. Moving forward, we will need to think more of leaders as exception makers because some decisions will have to remain strictly human. AI’s algorithms will help us optimize a lot of managerial decisions, but not all. If you look at the everyday life of a manager, then a lot of the things he or she does today can definitely be optimized by applying AI capabilities. But it is really about those decisions where you need to make exceptions based on the higher awareness of the unstandardized situation or a specific nuance of the circumstance. That's where we will need exception handling, exception management – this is what leaders really need to understand and master moving forward." – Elion Hauge Listen and enjoy!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Inbank’i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Põldoja. Priidu juhtimistaust on paljuski seotud Hansapangaga, kus ta kasvas tippjuhiks ning viimati töötas Hansapank Eesti juhi positsioonil. Viimased 13 aastat aga on Priit koos Jan Andresooga arendanud Inbank’i, mille nad 2010. aastal koos asutasid. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Priit selline on. Nii istusimegi Priiduga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Mul on üks oluline iseloomujoon, mis võib aeg-ajalt olla ka kergelt häiriv, aga minu jaoks on tähtis standardite seadmine. Ma arvan, et juhina on tähtis, et sa hoiad sellist ühtset nõudlikku mõõdupuud üleval. Ma olen nõudlik nii enda suhtes ja ma nõudlik ka teiste suhtes. Nii nagu spordis, saad sa heaks siis, kui sa kõvasti harjutad ja suudad surve all tulemust teha. Aga kahjuks ei ole alati nii, et kõik seda iseenesest mõistavad. Kui kuskil joostakse lati alt läbi, siis tegelikult ma ikkagi olen häiritud sellest. Ma usun ka, et inimestel, kes kõvasti panustavad ja omalt poolt teevad ekstra pingutusi, ei ole hea meel, kui nad näevad oma kolleege kõrval nö vaba sõitu tegemas. Seetõttu paneb juht paika standardid. Igapäevaselt kõrgete standardite ülevalhoidmine võib mõnikord luua ka pingeid, aga teistpidi ma arvan, et pikas perspektiivis loob see ettevõttele õige kultuurikihi, mistõttu hiljem ei pea enam seda ekstra fookuses hoidma, vaid tegelikult võtavad ettevõtte inimesed ise sellise hoiaku omaks. Ühel hetkel jookseb selline toimimisviis läbi erinevate organisatsiooni kihtide, kus juba loomupäraselt hoitakse neid standardeid üleval. Niiet tulemustele orienteeritus on minuga alati kaasas käinud ja seetõttu on standardite seadmine üks minu kui juhi oluline roll.” – Priit Põldoja Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on rahvusvahelise IT, andmesüsteemide ja disainiettevõtte Solita Eesti juht Märt Ridala. Märt on IT ja tehnoloogia valdkonnas tegutsenud pikalt, ka meie omavaheline kokkupuude on pärit juba MicroLinki ja Elioni ühinemisaegadest. Viimased kuus aastat aga on Märt arendanud ja juhtinud Solita Eesti meeskonda. Elu viis meid nüüd aastaid hiljem uuesti kokku ning meil oli väga mitmekesine ja hea vaibiga vestlus, kus mõnuga lobisesime juhtimise erinevatest keerdkäikudest. Nii arutlesime näiteks, kuidas hea mõte vältida riske muutub ühel hetkel piiravaks protsessiks või kontrollivaks komisjoniks, millest aasta pärast on juba võimatu lahti saada. Või siis, kuidas teha nii, et inimesed saaksid võimalikult palju ise otsustada, aga et oleks tagatud ka tegutsemisefektiivsus? Otsustusõiguse kontekstis arutlesime aga näiteks sellest, kui juhi vastus "aga vaata ja otsusta ise" tekitab tiimiliikmes pigem ebakindlust – kas siis oleks parem, kui raskeid valikuid teeks ikka keegi teine? Ühesõnaga – mul oli ülimalt hea meel Märdiga tunnike koos veeta ning temaga juhtimisest ja juhiks olemisest mõtteid põrgatada. Kuulake ikka ....

Minu seekordseks vestluspartneriks on RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran. Mikk on pikaaegse avaliku teenistuse tippjuhina töötanud erinevatel juhtivatel töökohtadel Kaitseministeeriumis, sh nii asekantsleri kui ka kantslerina, ning samuti Välisluureameti peadirektorina. Nüüd aga juba aasta jagu toimetab ta RMK juhina. Elu on meid Mikuga varasemalt põgusalt kokku viinud ja ta on mulle alati jätnud ülisümpaatse ja üliintrigeeriva mulje. Mind hakkas huvitama, kes on see mees. Nii istusimegi Mikuga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma arvan, et tippjuhi puhul, kui ta tuuakse organisatsiooni juhtima, oodatakse temalt, et ta esmajärjekorras hoiaks suurt strateegilist pilti. Juhilt oodatakse strateegia ülevaatamist või uue strateegia kujundamist; ja ka seda, et valitud strateegia päeva lõpuks saaks ellu viidud. Ma olen kõrvalt näinud ka juhte, kes nagu tohutult palju siblivad ja ütlevad, et mul pole aega seda strateegia värki teha – mul on jube palju tööd! Aga juhina sa oledki ju tegelikult sellesse rolli võetud selleks, et hoida seda suurt pilti, tõlkida see inimeste igapäevategevuste keelde ja tagada, et organisatsioon hakkab ühes rütmis selles suunas tööle. Seetõttu minu juhtimispõhimõte number üks on hoida kogu aeg suurt pilti. Küsi iga päeva lõpus enda käest, kas ma tegin täna juhina midagi selleks, et strateegia saaks ellu viidud? Kas me liigume järjepidevalt lähemale võetud strateegilistele eesmärkidele?” – Mikk Marran Kuulake ikka ...