Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar. Tema karjäär Ericssoni globaalses organisatsioonis algas juba 2004. aastal, hõlmates erinevaid rolle tarneahela, strateegia ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Alates 2023. aastast on ta Ericsson Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees. Vestluse käigus avab Sirli oma senist teekonda juhina ning oma juhtimiskäekirja kujunemislugu, mis seob usalduse, mitmekesisuse ja vastutuse, luues seeläbi organisatsioonis ruumi innovatsioonile ja ühistarkusele. “Minu jaoks on oluline, et meeskond oleks mitmekesine – erinevad vaatenurgad, vanused ja taustad annavad parema pildi igast teemakäsitlusest. Kui kõik nõustuvad, võib tekkida oht ühiselt eksida, aga mitmekesisus aitab leida paremaid lahendusi. See annab hoogu uuendusmeelsusele ja loob aluse ühistarkuse esilekerkimiseks. Usaldus aga võimaldab inimestel oma unikaalseid vaatenurki jagada ning lõpuks on ka vastutuse jagamine kriitiline – igaüks võtab vastutuse oma panuse ja valikute eest.” – Sirli Männiksaar Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ning käsitleb naisjuhtide edulugusid ja väljakutseid. Episood salvestati avaliku salvestusena 1. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, kus arutlesime teemal “Juhtimiskvaliteet ja -paradigmad naisjuhi vaatevinklist”. Vestluses osalesid inspireerivad naisjuhid Merle Harjo (Tervisekeskus Corrigo tegevjuht), Janika Aan (Telia Eesti andmeteaduse osakonna juht) ja Kätlin Udde (kliendikogemuse, teenusedisaini ja strateegiliste partnerluste ekspert). Vestlust juhtisime koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna juhi Piret Potiseppaga. Selles ägedas episoodis uurime, miks on naisjuhtidel tippu jõudmine sageli keerulisem kui meesjuhtidel, arutame klaaslae tekkepõhjuseid ja selle murdmise võimalusi ning käsitleme organisatsioonikultuuri ja soolise mitmekesisuse mõju naiste karjäärile. Vestluse jooksul puudutame ka teemasid, nagu tasakaalu leidmine professionaalse ja isikliku elu vahel, “privileegituimus” ning kuidas Naisjuhtide kiirendi on aidanud naistel oma juhtimisteekonda edendada. Kuulake ikka ... Muide, kuni 1. detsembrini 2024 on võimalik kandideerida Naisjuhtide kiirendi programmi 2025! See programm pakub tuge ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tippjuhtkonna tasemele jõudmiseks ja seal läbilöömiseks. Lisainfo: https://www.koda.ee/et/sundmused/naisjuhtide-kiirendi-jaanuar-juuni-2025

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on René Mõttus, Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli isiksusepsühholoogia professor. René on avaldanud üle saja (!) teadusartikli ning aidanud läbi viia ka maailma mastaabis unikaalseid projekte, nt Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu isiksuseuuringu. Selles episoodis uurimegi, kas igast isiksusetüübist saab kujundada eduka juhi ja milline on geenide ning keskkonna roll juhiomaduste kujunemisel. René räägib, kuidas erinevad isiksuseomadused võivad mõjutada inimese teekonda juhiks ning mida üldse psühholoogilised teadmised võivad juhtimismaailmas juhiks saamise kohta õpetada. “Küsimus, kas juhiks sünnitakse või kujunetakse, on keeruline. Geenidel ja keskkonnal on mõlemal oma osa, aga kui vaadata sellele otsa praktiliselt, siis hea juhi kujunemist mõjutab tõesti kombinatsioon isiksuseomadustest ja sellest, millises keskkonnas ta arenenud on. Juhtide hulgas on väga erinevaid inimesi, samas mõned omadused, nagu näiteks ekstravertsus ja meelekindlus, on neil keskmiselt rohkem väljendunud. Sellegipoolest ei tähenda see, et ainult kindlate omadustega inimene võiks olla edukas juht – kõik sõltub kontekstist ja organisatsiooni vajadustest.” – René Mõttus Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Antropoloogia Keskuse antropoloog Keiu Telve, kes on viimaste aastate jooksul läbi viinud mitmeid uurimisprojekte, sh ka äriorganisatsioonides. Keiu on oma magistri- ja doktorikraadi omandanud Tartu Ülikoolis ning hetkel töötab ta järeldoktorantuuris Austraalias Edith Cowani Ülikoolis. Lisaks on Keiu andnud välja koos teiste antropoloogidega raamatu “Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni”, mis käsitleb inimkeskset lähenemist ja lahenduste leidmist organisatsioonides. Selles episoodis arutame, kuidas antropoloogia aitab kujundada inimkeskseid organisatsioone ja milliseid praktilisi lahendusi see juhidele pakub. “Antropoloogia uurib inimest ja tema toimimist igapäevaelus, sealhulgas seda, kuidas me oma tööelu korraldame ning ka seda, kuidas me organisatsioonides koos töötame. Antropoloogid toovad esile varjatud kultuurimustreid, mis aitavad paremini mõista, kuidas meeskonnad ja juhid tegelikult toimivad ning aitavad seeläbi teadlikumalt luua toetavaid ja tulemuslikke töökohti. Me kõik töötame kolmandiku oma elust, mistõttu on ilmatuma oluline, et see oleks mõtestatult ning tulemuslikult veedetud aeg. Antropoloogia aitab tuua esile need elemendid, mis pakuvad töötajatele rõõmu, eneseteostust ja tähendust, muutes töö inimkeskemaks ja sisukamaks.” – Keiu Telve Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mõttekoda Praxis analüütik Maarja Tinn. Mind viis Maarjaga kokku Praxise poolt läbiviidud uuring, mis käsitles Eesti nais- ja meestippjuhtide juhiks saamise teekondi ning seda, kas naistel ja meestel on tippjuhiks saamisel erinevad soodustavad või takistavad tegurid. Maarja, olles uuringu peamine autor, jagab oma tähelepanekuid, kuidas naised juhivad end teadlikult juhiks, samal ajal kui meeste jaoks võib juhiks saamine tihti lihtsalt ‘juhtuda’. Arutame organisatsioonikultuuri mõju naisjuhtide karjäärile ning miks naisjuhtide teekond on tihti oluliselt planeeritum ja keerukam võrreldes meeste omaga. “Pigem oli ka meie kui uurijate jaoks suur üllatus, et seni on olnud meeste ja naiste tippjuhtideks saamise teed nii erinevad. Pingutuse ja enese tõestamise komponent oli naistel oluliselt suurem ning meeste tee oli aste-astmelisem, kus tippjuhi positsioon oli tihti loomuliku karjääri jätk. Naistel oli oluliselt enam planeerimist ja enesetäiendamist nii formaalse kui mitteformaalse hariduse osas ja juhuse elementi ei esinenud. Samas see, kui palju kasutasid meesjuhid sõna "juhus", oli omaette fenomenaalne. Minnes ühelt intervjuult teisele, ikka kordus neid juhuseid ja juhtumisi.” – Maarja Tinn Kuulake ikka ...

In today’s episode, I have the privilege of speaking with John Croft, the visionary creator of the Dragon Dreaming method. With decades of experience in helping people to successfully undertake various projects, John has developed a powerful framework for turning dreams into reality by harnessing the collective wisdom of people. His method, influenced by native Australian (Aboriginal) cultures, emphasizes four key stages – dreaming, planning, doing and celebrating – each of them essential for any successful team project. During our conversation, I was struck by John’s warmth and his immense life wisdom. He is not just intellectually sharp, but truly empathetic in sensing people’s desires and helping them reach their full potential. His sense of compassion and his strong desire to make people’s lives better shines through in every word. In our conversation, we explore how Dragon Dreaming transforms conflict into creativity, how personal growth, community building and having a larger mission are integral to any meaningful project. We dive deep into the dynamics of team collaboration, the role of collective intelligence and how to “dance with your fears” to push the boundaries of what is possible. And how celebrating success is crucial to avoid burnout. “To make your dream come true, you need a team that has all four kinds of people – the dreamers, planners, doers and celebrators. But if you have a team with all four kinds, you are going to have a lot of conflict. The secret then is how you convert that conflict into creativity – and if you can do that, that’s the source of Dragon Dreaming.” – John Croft If you are curious about how to bring your dreams to life while fostering creativity and collaboration, this is an episode you won’t want to miss! Listen and enjoy!

Tänane episood on kantud eesseisvatest Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest, mis toimuvad täpselt kuu aja pärast. Meie fookuses on Donald Trump – üks vastuolulisemaid ja mõjukamaid figuure nii poliitikas kui ka ärimaailmas. Seda teemat aitab mul lahti harutada kogenud juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides väärtuslik koostööpartner ja laia silmaringiga sõber, kellega arutleda maailma asjade üle. Nii nagu mina, on ka tema õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis, mis süvendas tema huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi ja loomuomaste tööalaste edueelduste vastu. Aloga räägime Trumpi vastuolulisest juhtimisstiilist, mis on omakorda tugevalt mõjutatud tema keerukast isiksuse profiilist – võitluslikkus, riskijulgus ja fenomenaalne stressitaluvus on omadused, mis on olnud tema senise (pigem üllatusliku!) edu aluseks. Arutleme Trumpi brändi ja meediaga suhtlemise maneeri üle – kuidas küll õnnestus tal, selliste värvikate väljaütlemiste meistrina, kes naudib konflikte ja vastandumisi, luua endast sedavõrd eduka juhtfiguuri kuvand? Vaatleme ka tema erakordset võimet tulla toime kriiside ja kohtuvaidlustega, kus Trumpi filosoofia “mitte kunagi alla anda” on jällegi üllatavalt edukaks osutunud. Kuid Trumpi fassaadi tagant ei leia me vaid edu – käsitleme, kuidas ta on teadlikult polariseerinud poliitilisi gruppe, kasutades labasusteni ulatuvat matterdamist poliitilise strateegiana. Episoodi lõpus küsime endilt, mis on need õppetunnid, mida on Trumpi kompleksse ja vastuolulise profiili juures siiski õppida? Võib-olla tema imetlusväärne võimekus luua omale tugev persoonibränd, jääda lõpuni kindlaks oma eesmärkidele ja leida energiat ka kõige raskematest olukordadest. Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Priit Ilomets, AI-koolitaja ja sooloettevõtja, kelle missiooniks on luua sild tehisintellekti ja inimmaailma vahel. Arutame koos Priiduga, kuidas tehisintellekt muudab juhtide igapäevaste ülesannete täitmise efektiivsemaks ning seeläbi vabastab nende aega loovusele ja inimsuhetele. “Kui AI suudab kaasa aidata juhi igapäevaste ülesannete täitmisele, siis juhtide jaoks tähendab see, et nad saavad investeerida rohkem aega meeskondade arendamisse ja kultuuri loomisesse. AI on vahend, mitte asendaja – ta täiendab ja võimendab juhi tööd, andes seeläbi talle rohkem vabadust tegeleda kõige olulisemaga. Mida rohkem me laseme AI-l rutiinseid ülesandeid täita, seda rohkem saame keskenduda juhtimise inimlikele aspektidele, nagu suhted, loovus ja emotsionaalne kontakt. AI areneb ülikiiresti ja juhid, kes suudavad sellega kaasnevad võimalused enda kasuks tööle panna, saavutavad konkurentsieelise. Need juhid, kes jäävad vana lähenemise juurde ega kohane tehnoloogiaga, jäävad aga ajale jalgu.” – Priit Ilomets Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on internetiturunduse ja sotsiaalmeedia ekspert Priit Kallas, kes viimastel aastatel on üha rohkem süvenenud tehisintellekti maailma. See oli ka põhjus, miks ma kutsusin Priidu põrgatama mõtteid tehisaru kasvavast rollist juhtimises ja otsuste tegemises. Priit on oma olemuselt pragmaatik ja jagab mitmeid silmi avavaid praktilisi näiteid, kuidas saab tehistaipu kasutada igapäevaste ülesannete lihtsustamiseks, ideede genereerimiseks ja otsuste toetamiseks. Minu jaoks andis vestlus veelkord kinnitust, et juhid peavad hakkama koheselt tehisintellekti oma töös kasutama, sest see tehnoloogia tuleb tohutu kiirusega peale ja muudab radikaalselt organisatsioonide toimimist tulevikus. “Kui sa küsid, kust võiks juht alustada, siis esimese asjana hakka lihtsalt AI-d ise kasutama, ära delegeeri seda IT-juhile või kellelegi teisele. Küsi tehisaru käest nõu otsuste tegemisel – küsi ideid, küsi tagasisidet oma mõtetele ja valikuvariantidele. Tehisaru suudab olla suurepäraseks sparringupartneriks, olgu selleks siis olukorra analüüs, ideede genereerimine või otsuste toetamine. AI-d tulebki võtta kui oma vääruslikku assistenti, kes ei tee küll kõike täiuslikult, aga tema abi muudab otsuste langetamise palju tõhusamaks. Juhina pead juba täna AI-d kasutama igapäevases otsuste tegemises ja mõtlema, kuidas AI võib sinu tööd hõlbustada ja täiustada. Kui sa viie aasta pärast AI-d ei kasuta, siis sind enam ei ole. Isiklikult usun, et viie aasta pärast teeb AI vähemalt 90% minu tööst.” – Priit Kallas Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos. Tiina ütleb, et tema kireks on organisatsioonide arengu ja muudatuste toetamine, võimendades seeläbi igapäevatöö mõtestatust ja tulemuslikkust. Tema töö keskendub inimkesksele juhtimisele, kus olulised pole ainult tulemused, vaid ka tähendusrikas töö. Lisaks ilmus Tiinal just verivärske raamat "Miks ettevõtted muutuvad ja kuidas muudatusi juhtida", mis käsitleb muudatuste juhtimist inimkesksetes organisatsioonides. Selles episoodis arutamegi, miks on muudatuste juhtimise juures võtmetähtsusega just inimesed ja kuidas kaasata oma meeskond edukalt muudatustesse. “Ükskõik, millist muudatust sa läbi viid, enamus sellest tööst, mis tuleb teha, et muudatus päriselt ellu jõuaks ja inimesed kaasa tuleksid, on seotud inimestega. Muudatuste juhtimine tegeleb just selle inimliku poolega. Ja kõige paremini tulevad inimesed muudatusega kaasa, kui nad saavad aru, et see on neile kasulik.” – Tiina Sakkos Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Swedbank Eesti juht Olavi Lepp. Olavi on töötanud samas organisatsioonis üle 25. aasta, alustades toonases Hoiupangas klienditeenindajana ja kasvades läbi erinevate etappide Swedbanki tippjuhi rolli. Mul oli rõõm veeta temaga tunnike, arutledes juhtimispõhimõtete üle, mis ta oma juhiteekonnalt on kaasa võtnud. Olavi jaoks on eesmärkide seadmine, tugeva tiimi loomine, motivatsiooni hoidmine ja ressursside jagamine kriitilised juhtimiselemendid, mis määravad juhi edukuse. Olavi selgitab ka, miks ta peab tiimi moodustamist üheks juhi tähtsaimaks ülesandeks, millega iga tööpäeva alustada! “Juhina on kõigepealt ikkagi su esimene roll mõista, mis on eesmärk. Mõnikord pead sa selle ise looma, mõnikord see tuleb sulle natuke nii-öelda ülevalt kätte. Kui eesmärk on paigas, siis on vast juhi kaalukaim roll tiimi kokku panemine. Hea tiim on kõige alus. Ja, muide, juht moodustab tiimi igal hommikul uuesti! Kui eesmärk on selge ja meeskond moodustatud, siis võiks ju nagu teele minna. Järgmine juhi ülesanne ongi hoida motivatsiooni üleval, et iga meeskonnaliige oleks valmis täiega panustama, eriti kui eesmärgilatt on piisavalt kõrge. Ja lõpuks – kui sa näed, et sul on vaja ressurssi juurde, pead seda oskama küsida, see on juhina samuti sinu roll.” – Olavi Lepp Kuulake ikka ...

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on coachid-koolitajad Jaanika Rannula ning Aili Nurmeots. Jaanika ja Aili on värskelt kirjutanud raamatu “Kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad?” alampealkirjaga “Coachiva juhtimise kompass ehk inimkeskne juhtimisviis, mis viib tulemuslikkuse ja rahulolu organisatsioonis uuele tasemele”. Nende missioon, mis on ka mulle väga südamelähedane, on tõsta teadlikkust inimkesksest juhtimiskultuurist ja aidata edendada usalduslikku suhet meeskondades. Selles vestluses räägimegi Jaanika ja Ailiga, mis on coach’iv juhtimine, miks see on oluline ja kuidas juhina selles suunas kasvada. “Coach’iv juhtimine on inimkeskne juhtimisviis, kus inimesi võrdselt koheldes, väärtustades ja võimestades saavutatakse parimaid tulemusi. Selle eelduseks on, et juht peab olema valmis andma inimestele vastutuse ja usaldama neid, et nad saaksid iseseisvalt toimetada. Oluline on, et juht loob keskkonna, kus töötajatel on võimalus võtta vastutust; selle tulemusena kasvab usaldus ja psühholoogiline turvalisus, mis omakorda toetavad tiimi arengut ja tulemuslikkust. Kõik see algab aga küsimustest 'Miks ma olen juht?' ja 'Milline juht ma tahan olla?' Inimkeskse juhtimisviisi juures mängivadki keskset rolli juhi enesejuhtimisoskus ja eneseteadlikkus – alles siis saab ta edukalt teisi hakata juhtima.” – Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on siseturvalisuse valdkonna kogenud ekspert ja juht Hedi Arukase. Oma karjääri alustas Hedi Häirekeskuses, kus ta töötas regionaalse keskuse ja õigusvaldkonna juhina. Sealt edasi liikus ta Siseministeeriumisse, kus ta täidab praegu pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja rolli. Arvestades tänast keerukat geopoliitilist olukorda, tundus mulle asjakohane vestelda Hediga kriisivalmiduse tähtsusest ka ettevõtjate ja juhtide perspektiivist. Hedi jagab oma kogemusi ja arusaamu juhtimisest, kriisivalmidusest ning meeskondade ettevalmistamisest tulevasteks võimalikeks kriisideks. “Elu tõestab meile pidevalt, et mingisuguseid erinevaid kriise toimub meie eludes kogu aeg. Mingiteks asjadeks lihtsalt tuleb olla valmis. Seetõttu meeldiks mulle väga, kui juhid võtaksid endale südameasjaks oma tiimi kriisivalmiduse tõstmise. Pealegi – tark on selleks valmis olla!” – Hedi Arukase Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muusikaterapeut Alice Pehk. Alice’it mäletan veel oma ülikooliõpingute ajast, kui meile vibroakustilist teraapiat tutvustati. Mind on alati köitnud mõte muusika positiivsest mõjust inimese emotsionaalsele heaolule, eriti just sellest vaatenurgast, kuidas muusika saab toetada varjatud ressursside avastamist ning seeläbi jõuda tulemuslikuma enesejuhtimise ja toimetulekuni. Mind paelub mõte, et muusikat kuulates on võimalik kogeda kiiret enesetunde ja meeleolu paranemist ning ärevuse ja pinge taandumist, mis toetaks stressirohket elu elavaid juhte. Nii vestlesimegi Alice’iga, mis asi see muusikateraapia õigupoolest on ja kuidas me saame muusikat rakendada vaimu värskena hoidmiseks. “Mida mina väga soovitaksin, on sellised paariminutilised pausid tööpäeva sees. Kui tunned, et juhe jookseb kokku, pea enam üldse ei tööta või probleemile ei tule lahendust kuidagi, siis lase end vabaks, tule korraks sellest pingest välja, et kõik need pulgad, mis peas on, ei oleks enam nii risti. Ma soovitan võtta üks paariminutiline muusikateos, mis sulle meeldib, panna silmad kinni, panna lugu mängima ja lasta oma kujutlusvõimel tööle hakata – lihtsalt minna hetkeks eemale sellest probleemist, mitte sellesse kinni jääda. Nii tuled sa korraks sellelt rattalt maha ja lähed muusikamaailma, millega väheneb ärevus. See teeb pea puhtamaks, vähendab väsimust ja teadusuuringud näitavad, et selle tagajärjel paraneb ka meeleolu. Kui sa seejuures veel suudad käivitada oma kujutlusvõime, siis võid manada silme ette näiteks koha, kus tahaksid praegu olla. See võib olla ka ebareaalne või illusoorne koht, mida tegelikult pole olemas, aga kus sulle meeldiks olla. Sa kujuta ennast seal ja lase endal lihtsalt olla. Ja uskuge mind, see aitab palju rohkem, kui võiks arvata. Selle väikese aja jooksul võivad tekkida ka väga ägedad uued ideed, kuidas nendele teemadele läheneda, mida sul ongi praegu eluliselt vaja lahendada.” – Alice Pehk Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Redgate Capital’i partner ja juhatuse liige Valeria Kiisk. Valeria on laia silmaringi ja kogemustega majandusekspert, kelle igapäevaseks põhitegevuseks on ettevõtete kasvule kaasa aitamine. Selles üsna mitmekihilises ja mitmesuunalises vestluses arutlesime Valeriaga makroökonoomiliste trendide üle, sealhulgas inflatsiooni, majanduslanguse ja ettevõtete kindlustunde languse teemadel. Valeria jagas soovitusi, kuidas ettevõtted saavad olla pikaajaliselt edukad ja jätkusuutlikud ka keerulistes majandustingimustes. Diskussioon hõlmas kriiside juhtimist ja raskete otsuste tegemist, nagu koondamised või investori kaasamine. Kõlama jäi lisaks innovatsiooni möödapääsmatus ja tehisintellekti kasutamise olulisus ning pideva õppimise ja arengu tähtsus nii individuaalsel kui ka organisatsioonilisel tasandil. Rõhku said ambitsioonikus ja pikaajaliste eesmärkide olulisus ettevõtluses. Valeria jagas mõtteid, kuidas ettevõtted saavad säilitada kõrge ambitsioonikuse ja unistada globaalselt, heitumata keerulistest majanduslikest oludest ja geopoliitilistest väljakutsetest. Pöörasime tähelepanu ka vastutuse jagamisele ja selgete kokkulepete tähtsusele juhtimises. Arutasime, kuidas vältida ettevõtte liiga suurt sõltuvust omanikust ning tagada professionaalsus tegevjuhtimises. Lõpetuseks käsitlesime ka hariduse rolli ettevõtlusvaimu edendamisel. Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töötajakogemuse disainer, ettevõtja ja personalijuhtimise digitaliseerimise valdkonna ekspert Maarit Vabrit-Raadla. Maarit on mitmekülgse personalijuhtimise töökogemusega ettevõtja, kes on loonud tarkvaraettevõtte SinuLab.com toetamaks organisatsioone töötajakogemuse ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Hiljuti avaldas ta ka raamatu “Inimesed. Töötajakogemus. Tulemused.”, mille keskseks tuumteemaks ongi töötajakogemuse kujundamine. Kutsusin Maariti endaga vestlema, et lähemalt põrgatada mõtteid töötajakogemuse ja juhtimise ristumiskohtadest. “Töötajakogemus on miski, mida tuleks teadlikult põimida kõikidesse organisatsiooni eri tegevustesse ja protsessidesse, mis koostoimes kujundavad töötaja subjektiivse elamuse tööst. Eesmärk on eelkõige luua töötajale selline töökeskkond, kus ta saab areneda, teha tööd, mis talle meeldib ja rakendada oma potentsiaali ning kus tema loodud töö omandab olulise väärtuse tema enda, organisatsiooni, klientide, aga ka ühiskonna jaoks.” – Maarit Vabrit-Raadla Kuulake ikka ... PS! Huvi korral saad raamatust rohkem teada: https://sinulab.com/raamat-tootajakogemus/ Ja siin saad lugeda Maariti blogipostitusi: https://sinulab.com/kasulik/

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tugevustele keskenduva lähenemise coach, koolitaja ja konsultant Mihkel Joasoo. Mihkel on saanud väljaõppe töötamaks Gallup CliftonStrengths raamistikuga, mille abil toetab ta nii üksikisikute kui ka tiimide heaolu ning arengut. Minul endal on olnud suurepärane võimalus teha koostööd Mihkliga, mis andis ka tõuke kutsuda ta rääkima tugevustepõhisest lähenemisest laiemale kuulajaskonnale. “Me oleme kasvanud kultuuris, kus nõrkustele keskendumine on pigem tavalisem, sest meil ei ole, kas sõnavara või harjumust keskenduda sellele, mis meil tuleb hästi välja – meie tugevustele. Kui laps tuleb koolist koju kümne viiega ja ühe kahega, siis millele me keskendume? Ikka sellele kahele. See viib aga selleni, et me üritame ka edaspidi sooritusraskuse puhul keskenduda ainult puudujääkidele. Kõiki auke paadis ei pea lappima – mingil hetkel võid keskenduda sellele, kuidas paremini tuult purjedesse saada.” – Mihkel Joasoo Kuulake ikka ... PS! Mihkli kohta saad rohkem teada tema kodulehelt www.joasoo.com ja tema LinkedInist https://www.linkedin.com/in/joasoo/

Minu seekordseks vestluskaaslaseks, ja seda juba kolmandat korda (!), on Eesti üks vingemaid juhtimiskoolitajaid Kaido Pajumaa. Meie viimasest ühisepisoodist oli möödunud juba viis aastat, mille jooksul on kõvasti arenenud nii juhtimiskultuur Eestis kui ka meie endi käsitlused juhtimismaailmast. Seetõttu tundus mulle paslik Kaidoga neil teemadel korra uuesti peatuda. “Juhtimine 4.0 keskendub autonoomia ja isejuhtivuse kasvatamisele organisatsioonis. Erinevalt varasematest juhtimisparadigmadest, nagu juhtimine 1.0 (autokraat), mille mõju toetub käsuliinile ja hirmuvalitsusele, juhtimine 2.0 (ülemus), kus näiliselt püütakse kaasata töötajaid, kuid otsused tehakse endiselt tagatubades või juhtimine 3.0 (liider), mis rõhutab positiivse töötajakogemuse kujundamist ja emotsionaalse sidususe äratamist, toob juhtimine 4.0 fookusesse inimgrupi isejuhtivuse potentsiaali rakendamise. Juhtimine 4.0 eesmärk on luua selgete mängureeglitega turvaline keskkond, kus töötajad üheskoos leiavad parima viisi soovitud eesmärkide poole liikumiseks nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil.” – Kaido Pajumaa Kuulake ikka ... PS! Kui soovid Kaido tegemistest ja koolitustest rohkem osa saada, siis külasta kindlasti ka tema veebi: www.juhtimiskiirendi.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Merle Liisu Lindma, kes töötas 14 aastat Microsoftis personalijuhina Euroopa arenduskeskustes. Kuna ma tean, et Microsoft on progressiivselt rakendanud Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Carol S. Dweck’i kasvumõtteviisi oma organisatsioonikultuuri ümberkujundamisel, siis ei saanud ma jätta kasutamata seda võimalust Liisuga sel teemal pikemalt vestelda. Olen ise ka tugevalt kasvumõtteviisi usku ning seetõttu ülimalt tänulik, et Liisu oli valmis meile tutvustama kasvumõtteviisist kantud Microsofti juhtimispõhimõtteid ja -praktikaid. “Microsoftis ei keskendutud ainult sellele, mida me juba teame, vaid ka sellele, mida kõike me veel juurde õppida võime. Sa pead olema avatud uuele. Sa pead olema julge, et teha vigu ja nendest õppida. Seejuures ei saa Sa ennast ka liiga tõsiselt võtta, sest siis Sa ei julge proovida ja eksperimenteerida; mida iganes me ka ette ei võta – niikuinii me ei ole perfektsed. See sai kõik alguse umbes kümmekond aastat tagasi, kui Microsofti juhtkond eesotsas Satya Nadellaga võttis ette tõsise kultuurimuutuse, mille keskmes oli Carol Dweck’i raamatus 'Mindset' kirjeldatud kasvumõtteviis. Nad päriselt uskusid, et iga inimene on võimeline õppima, kasvama ja arenema, kui ta on avatud õppimisele, proovima uusi asju ja valmis kogema seejuures ka eksimusi. Tulemused on näidanud, et see mõtteviis ja selle laiapõhjaline omaksvõtt on aidanud Microsoftil viimased kümme aastat kasvada ja edu saavutada.” – Merle Liisu Lindma Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus olevatest kõige kompetentsemad. Hea energia on positiivselt nakkav, sellest saavad teised kasu ja meeskonnal on nende inimestega mõnus asju ajada. Oluline on, et meeskond tahaks sooritada, mitte ainult oskaks sooritada. Supermeeskond, mis koosneb täielikest briljantidest, ei saavuta midagi, kui puudub motivatsioon ja hea energia päriselt suuri asju ellu viia.” – Raigo Uukkivi Kuulake ikka ...