Kirjanik Jan Kaus, fotograaf Kaupo Kikkas ja maalikunstnik Evelin Zolotko vestlevad näitusel “Macondo” kunstist ja Gabriel García Márquez-i romaanist “Sada aastat üksildust”. “Elus pole oluline mitte see, mis sinuga juhtub, vaid see, mida mäletad ja kuidas seda mäletad." Gabriel Garcia Marquez
Moefestivali kolmandas saates on külas Mood-Perfomance-Tants korraldajad - Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna juhataja ja tekstiilikunstnik Aet Ollisaar ning Pallase lektor ja kunstnik Madis Liplap. Juttu tuleb Mood-Perfomance-Tants etendusest, mis toimub Tartus juba 26. korda. Kuidas kõik alguse sai ning kuidas etendus on aja jooksul arenenud? Mis tänavusel etendusel uut? Vestlust juhib Key Külaots.
Oma kogemusi noortele naistele mõeldud ärikoolitusest WE C Business jagavad Triin Rebbas ja Brita Lii Sei, kes ise rahvusvahelisel koolitusel osalevad ning teisigi naisi julgustavad ja innustavad. Saadet juhivad Katrin Ruus ja Mari Peetsalu. Järgmine WE C Businesse'i registeerumise vorm on avatud 11. aprillini siin: https://sites.google.com/view/wecbusiness/application Rohkem infot WE C Businessi FB lehelt: https://www.facebook.com/WECBusiness
Kaspar Jassa on üks neist pigem varju hoidvatest kujudest, kelle askeetlikel õlgadel püsib Tartu Vaim. Ometi teavad teda peaaegu kõik. Seekord avab ta kuulajatele siiski pisut oma sisemusest. Teda võiks nimetada DJ-ks, kirjanikuks, filosoofiks või ka kunstnikuks, aga igal juhul oleks see tinglik ja see ei läheks talle endale korda. Kõhetu dändina kõnnib ta mööda Tartu tänavaid ja laseb oma lennukalt jabural mõttemaailmal end kanda. Vestlust juhib Teet Raudsepp.
Teises moefestivali saates on külas Antoniuse etenduse juht Triinu Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen ja Estonian Fashion Festivali Showroomi korraldaja Piret Vapajeva. Juttu tuleb Antoniuse moeetendusest, mis toimub Tartus alates 2013. aastast. Kuidas kõik alguse sai ning kuidas etendus on aja jooksul arenenud? Mis tänavusel etendusel uut Vestlust juhib Key Külaots.
Neljandat hooaega alustame uue vestlussarjaga. Estonian Fashion Festivali juht ning jätkusuutliku rõivabrändi Redis asutaja Key Külaots vestleb teemadel, mis avavad Tartus toimuva moefestivali olulisemaid tahke. Esimeses saates on külas jätkusuutlikkuse ekspert Mari Kristiin Peterson. Saates arutlevad Key ja Maria Kristiin, miks festival on võtnud keskkonnahoidliku moe suuna ning millised on konkreetsed tegevused, mis mõjutavad nii disainereid kui tarbijaid. Estonian Fashion Festival on läbivalt keskkonnahoidlik, ligipääsetav ja jätkusuutlik, mille keskmes on kolm erinäolist moeetendust - Mood-Performance-Tants, Antoniuse moeetendus ja OmaMood. Rohkem infot: fashionfestival.ee
Annela Laaneots on Tartu 2024 korraldustiimi liige ja teab vastata: kust on tulnud raha, kas see piduaasta toob tartlastele midagi ka sisse, ja kuhu tasuks minna sel nàdalavahetusel ja alanud aastal, et Tartus ja mujal Lõuna-Eestis toimuvat mitte maha magada. Annela on ka ainus inimene maailmas, kes on olnud nii Soome-Ugri kui ka Euroopa kultuuripealinna köögipoolt korraldamas. Kuidas haakuvad Obinitsa 2015 ja Tartu 2024 kogemused? Vaata ka: https://tartu2024.ee/
Tartu fenomen on see, et tekivad justkui juhuslikud kontaktid. Nii toimus ka kunstnik Viktoria ja galerist Rauli kohtumine... Kuidas sündisid sellest kontaktist "Viktoria kirjad" ja "Minu Herson"? Ja kuidas sai Viktoria sõjast tulema, missuguste riskidega ta teel kokku puutus? Ja veel paljust muust on siin juttu. Vestlust juhib Epp Petrone Minu Herson - Petrone Print Viktoria kalender 2024 - HAKI galerii Epp Petrone www.epp-petrone.ee www.epp-petrone.com
Tiina Sööt on Tartust pärit perfomance-kunstnik, kes esines just Genklubis emaduse teemalise lavastusega "Other Mother". Enamik tema tööelust toimub Viinis ja enamik tema eraelust Bukarestis (sellest on ta kirjutanud raamatu "Minu Rumeenia", mis valiti 2022. aasta parimaks reisiraamatuks). Mismoodi toimivad polüamoorsed suhted ja sekspositiivse klubi kiirkohtumiste tuur? Ja mida kujutab endast BDSM (tõlkes: kinnisidumine, domineerimine ja allumine ning sadomasohhism) rollimängude klubi? Elu Bukarestis on põnev, aga midagi sellist on Tiina andmetel toimumas ka meie rahulikus Eestis... Tiina Söödi koduleht: Tiina Sööt - about (weebly.com) Tema artikkel BDSM-st: https://feministeerium.ee/mitte-keegi-ei-saa-minu-jaatust-umber-lukata-mida-on-peavoolu-deitimiskultuuril-bdsmilt-oppida/ Tema raamat: Minu Rumeenia – Petrone Print
Kristel Vilbaste on loodusajakirjanik, kellel on hingel allika- ja muu joogiveeteema. Kõneleme temaga elamise kunstist, ellujäämise kunstist, alates soojaveeboileritest ja torudest ja lõpetades allikatega. Kus on allikad Tartu linnas? Mida teha, et allikatele ligipääs parem oleks? Neil teemadel vestleb "Meie joogivesi" raamatu autori Kristel Vilbastega Epp Petrone.
Piret Tali on viljakas ajakirjanik, ta on ka raamatute "Minu Pärnu" ja "Minu Kalamaja" autor . Aga milline on Pireti Tartu? See lugu algab 1980ndatest ja kulgeb 2000ndatesse. Selle looga haakuvad memuaarsed ilukirjanduslikud teosed "Praktikaaruanne" (Daniel Vaarik) ning "Päev pole öö ei ole (Lauri Isotamm). Kuidas on Tartu muutunud, kuidas on tudengkond muutunud? Milline on Tartu tempo võrreldes Pärnuga ja võrreldes Tallinnaga? Neil teemadel vestleb Piretiga Epp Petrone. Epp Petrone www.epp-petrone.ee www.epp-petrone.com
Saatekülaline on Tõnu Runnel, kes räägib Tartust, fotograafiast ja fotoraamatu "Eesti" saamisloost. Vestlust veab Jaanus Kaasik
Loomeka Lood podcastis on külas Mari Niitra ja Mikk Kirikal, kes loovad Juhan Liivi Muuseumi välialale 2024. aasta suveks Juhan Liivi meelemaastikke. Mida see täpselt endast kujutab? Sellest meie inkubantide Mari ja Mikuga saates juttu tulebki. Juhan Liivist on kuulnud kõik, kuid vähesed teavad, et ta oli Eesti esimesi ökomehi. Meelemaastikud annavad inimestele võimaluse korrastada oma meeli looduses viibides - nõnda nagu seda eneseteraapiana kasutas ka Liiv ise. Muudame luuletaja elu ja loomingu erinevate meeltega tajutavaks ja teeme Liivi Muuseumi välialast Juhan Liivi meelemaastikud, kus iga soovija saab rännata ruumis ja iseendas. Näiteks tühja välja vaatamise poodium, mesipuu-helivõimendi, vabarnavõpsik, kunstiobjektid, üle metsa vaatamise torn jne. Juhan Liivi Meelemaastike meeskonda kuuluvad Mari Niitra, Kadi Kivilo, Tanar Kirs, Mikk Kirikal Liivi Muuseumist ja Artur Kuus (Makett OÜ). facebook.com/LiiviMuuseum Koduleht: muusa.ee instagram.com/liivimuuseum Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik.
Eesti noore vaataja teatri maastik on kirju, kuid kõikuva kvaliteediga. Küsimus, kas lasteaia- ja koolilapsed võiksid teatrist osa saada, ei vaja enam juurdlemist, küll aga on keerulisem otsustada, missugust teatrit neile siis näidata. Millist teatrit vajab noor vaataja? Kuidas see teater üles leida? Kuhu on Eesti noore vaataja teatril areneda? Eelnimetatud küsimuste üle arutlevad Draama festivali vestlusringis kultuuriajakirjanik ja Tallinna Linnavalitsuse kultuuri abilinnapea nõunik Keiu Virro, Rahvusooper Estonia haridustöö juht Tuuli Potik ning Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare, vestlust modereerib lavastaja Jaanika Juhanson. Arutelu juhatab sisse Keiu Virro ettekanne.
Tarrvi Laamann ja Priit Kuusk vestlesid näituse "ME-DEYA" viimasel päeval galeriis Pallas. Tarrvi Laamani looming on saanud alguse paljudes põnevates, tihti troopilistes ja päikeselistes paikades üle maailma. Enamasti asub kunstnik teele suur valge lõuendirull kaenlas. Rännaku jooksul jäädvustuvad lõuendile sümbolid ja märgid, šamanistlikud markerid, mille järgi autor hiljem teoseid kodumaal looma asub. Eesti on Tarrvi jaoks koht, kus viimistleda kogetut ja jäädvustunut ning lisada sellele siinne essents. Heli Jaanus Kaasik
Eesti teatri kuvand Euroopas vajab värskendust. “Kummaline Ida-Euroopa” ei ole enam huvitav, normaalne/tavaline Eesti teater ei köida aga kedagi. Kuidas leida taas oma nišš või miski, millega saaksime teised riigid enda konksu taha? On see üldse võimalik? Vajalik? Kuidas on varasemalt Eesti (etendus)kunst Euroopasse jõudnud, mida võiksime sellest kogemustest õppida? Vestlusringis osalevad Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik ja endine Eesti kultuuriesindaja Brüsselis Kadri Jauram, Tallinn TREFF'i kunstiline juht Leino Rei ja festivali Baltoscandal kunstiline juht Priit Raud. Vestlust juhib Eesti Teatri Agentuuri välissuhete koordinaator Liisi Aibel.
Räägime Ardo Raniga, miks ta valis näitleja tee asemel helilooja ameti ning mis teda inspireerib filmi- ja seriaalimuusikat tegema. Juttu tuleb ka ettevõtjaks olemisest, töötamise ja vaba aja tasakaalu otsimisest. Ardo Ran on Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlane. Ta on loonud muusikat sellistele filmidele nagu "Elavad pildid" (rež. Hardi Volmer), "Üks mu sõber" (rež. Mart Kivastik), "Disko ja tuumasõda" (rež. Jaak Kilmi), "Gorikaturist" (rež. Raimo Jõerand) ning tuntud seriaalidele nagu "Kättemaksukontor", "Tuulepealne maa" jm. Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik
Kuigi Inga Lunge teeb palju (viimati kirjutas raamatu „Minu Karlova“ ja lavastas Kammivabrikus korvpallitüki) ei ole tal kunagi liiga kiire, sest iga asi võtab täpselt niikaua, kui võtab. Karlova on keskkond, mis ei lase linnaärevust sisse, ütleb ta. Ja kuigi Tartus pole merd, on Inga imelise lahenduse leidnud oma ilusa punase paadi näol... ja kuigi Karlovas on kohati segane liiklusskeem, ongi see just tore. Kõik on tore ja aega on. Vestlust juhib Epp Petrone.
Kuidas võrrelda Tartut ja Narvat? Epp Petrone jutukaaslaseks on Tartus kasvanud Katri Raik, kellele 1999. aastal tundus Tartu „kuidagi liiga valmis“ ja nii sukeldus ta elumere lainetesse Narvas. Kahel linnal on teineteiselt nii mõndagi õppida. Ja kas teate, kuidas on õige võõrkeeli kõnelda, kui hästi ei oska? Igatahes on Katri Raik selle teadmisega (ja alati iseendaks jäädes) hakkama saanud.
Külas on Airi Saago, kes kunagi pühendas end kübarsepa tööle, kuid nüüd on enda jaoks leidnud uue kire - õmblemise! Airil ka täitsa oma loomeettevõte Bibix, millega juba aastaid tegutseb. Lisaks oma toodangule pakub Airi firma ka õmblusteenust teistele ettevõtetele: lõigete loomisest kuni valmistoodanguni välja. BIBIX on väike kodumaine õmblusettevõte, kus luuakse glamuurseid sametkangast dressikomplekte naistele ja lastele. Klient saab ise komplekteerida meelepärased dressid valides sobiva mudeli, sameti ja voodrikanga toonid ning soovi korral ka tikandid ja kristallid. Tootmises kasutatakse kõrgkvaliteetset sametit, mis on suurepäraste omadustega. Materjal venib, kuid ei veni välja isegi pikaajalisel kasutamisel, kohandub kandja figuuriga, ei näita välja plekke ning ei kortsu. Sametil on sügav värvitoon ja luksuslik läige ning see püsib säravana ka peale mitmekordset pesu. Bibixi eesmärgiks on pakkuda rõivaid, mis muudaksid kandja kauniks, loobumata seejuures mugavusest. Facebook: facebook.com/bibixvelvet/ Instagram: instagram.com/bibix_sametdressid/ Veebileht: bibix.eu Saatejuhid Katrin Tegova ja Mari Peetsalu, heli Jaanus Kaasik