Seekord räägime meestest. Sellest, kuidas ja miks mehed spordini jõuavad ja missugused muutused ajaga mehe füüsises ning mentaalses pooles toimuvad. Ja ka sellest, kuidas mehed reageerivad üleliigsele stressile eelkõige füüsiliselt ehk kuidas mehed jäävad kergemini haigeks. Mehed elavad oma peas sageli üksi ja "panna tuleb" tüüpi trenn või võistlus võib olla reaktsioon ülemäärasele stressile. Räägime ka melatoniini olulisusest meestele, "kõvatamisest " ja une järjekindlusest.
Räägime sellest, millised on muutused 40+ aastase naise elus, nii füsioloogilisest kui mentaalsest vaatest. Menopausist, kehakompositsiooni muutusest, meeleolu kõikumistest, tähenduse muutmusest. Ja kuidas selle kõigega on seotud trenni tegemine. Ehk millist trenni peaks tegema, et hoida elukvaliteeti paratamatult iga naist puudutavates muutustes.
Enamik harrastuspordi juttudest räägivad sellest, kuidas ja kui palju trenni teha. Ja natukene vähem on juttu mõistliku sporditegemise võrrandi teisest tegurist ehk taastumisest. Aga just sellest me selles podcasti osas räägime - mis protsesse meie peades ja kehades taastumine mõjutab ja kuidas mõistlikult taastuda. Magamine, söömine, molutamine, puhkus ja teised sarnased märksõnad, ilma milleta arengut ei toimu.
Räägime spordi tegemise tähendusest ja eesmärkidest. Mis vahet on saavutussportlasel ja harrastussportlasel? See, kellena inimesed ennast näevad, mõjutab oluliselt muuhulgas tulemust, ent veelgi enam inimese rahulolu tunnet. Seda, kas võistlused on pettumuste jada või mõnikord saab päriselt ka võistlust ning treeninguid nautida. Räägime ka sellest, miks inimesed panevad endale ajalisi 0 ja 5ga lõppevaid eesmärke ning miks samas konkreetsed eesmärgid pole paljudel juhtudel kaugeltki kõige mõistlikum viis enda võistluse või ka trenni eesmärgistamiseks.Kuula ja räägi kaasa teemades, millest võiksime järgmises osades rääkida. Kirjuta siia kommentaaridesse või raimo@raimoulavere.com või karmen.reinpold@gmail.com.
Trenni tegemine on mõistlik, ent kõik trennid pole ühesugused. Erinevad trennid treenivad erinevad keha ja vaimu osasid. Kas jalutuskäik on trenn, kuidas mõjutab aeroobne trenn sinu ainevahetust, mida juhtub sinu kehas ja peas, kui ajad pulsi järsku üles ning miks on hea mõte minna jõusaali? Ja veel - kui sa saaksid teha vaid ühte tüüpi trenni elu lõpuni, siis mis trenn see oleks - pidades silmas kasulikkust? Vastus võib olla üllatav.
Füüsiline regulaarne liikumine ehk trenn on tänaste teadmiste juures see pikaealisuse "võlutablett", mida on terve inimkonna ajaloo vältel otsitud. Ent mida trenn inimese keha ja vaimuga teeb? Mis teeb trenni tegemise nii mõjusaks, et sellest on saanud number 1 vahend nii vaimu kui füüsise hoidmisel ja arendamisel? Räägime ka sellest, miks naistele mõjub trenn erinevalt kui meestele ja millised on trenni toredad kõrvalnähud.