14.11.24 Kinnisvaratund: Mitteeluhoonete uuendatud tehnilised nõuded toovad paindlikkust
Update: 2024-11-13
Description
Renoveerimine võtab mitteeluhoonete puhul aina enam maad ja toob ka keskkonnasäästlikkuse raames kaasa vajaduse lähtuda erinevate lahenduste puhul aina enam ja teadlikumalt konkreetsest objektist, märgivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Gert Rahn ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Riigi Kinnisvara on uuendas juhendit „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”, mille eesmärk on koondada nõuded ja juhised, et projekteeritud hooned nendele vastaksid. Uuendatud juhend on aluseks uute ja rekonstrueeritavate hoonete projekteerimisele ja ehitusele, hõlmates kõiki olulisi tehnilised aspekte alates kavandamisest kuni üleandmiseni.
Kuidas uusi tehnosüsteeme vanadesse hoonetesse istutada ja kas uute ehitamine hakkab taanduma? „Rekonstrueeritavatesse hoonetesse uute tehnosüsteemide ehitamine, mis tagaks nõutava sisekliima, on kindlasti väljakutse. Tuleb paindlik olla, võib-olla peame kusagil nõuetes järeleandmisi tegema. Aga kõik on võimalik, tänapäevased seadmed on kompaktsed, energiatõhusad. Tänapäevaste lahendustega on võimalik sisekliima nõudeid täita. Aga see on väljakutse,“ möönis Rahn.
„Teisest küljest ma usun, et renoveerimismahud suurenevad,“ sõnas Kertsmik, „Ühest küljest juba see, et Euroopa Liidu erinevad fondid lihtsalt toetavadki tänapäeval renoveerimist, mitte enam uue ehitamist.“
„Kui me vaatame keskkonna jalajälge või süsiniku jalajälge täpsemalt, siis renoveeritaval hoonel on süsiniku jalajälg märkimisväärselt väiksem, sest eelduslikult säilivad vundamendid, välisseinad, vahelaed. See kõik otse loomulikult toetab seda, et me renoveeriksime rohkem, kui ehitaksime uusi hooneid,“ lisas ta.
Lisaks maastikuarhitektuurile linnaruumi kohta tervikuna, sealhulgas ka esteetilisest aspektist, nende tehniliste nõuete raames märkis Kertsmik, et sda kindlasti võetakse arvesse, aga seda kindlasti teevad juba projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud: siis maastikuarhitektid, arhitektid, erinevate osade insenerid. „Kuna RKAS-il endal ei ole suuri tänavaid ehk siis meie hooned asuvad seal tänavate ääres, aga tänavaid me ei projekteeri, ei halda, ei remondi, siis selles kohas ma ei oska täpsemalt kommenteerida. Aga otse loomulikult kvaliteetsemat ruumi aitavad tagada projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud,“ sedastas Kertsmik.“
Saates tuleb juttu Riigi Kinnisvara uuendanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” raames ka kaasaegsetest projekteerimispraktikatest, tehnoloogia ja seadmete arengust, nõudluspõhisest õhuvahetusest, elektriautode laadimise infrastruktuuri kavandamisest ja varustuskindluse tagamisest, hallveest, veetarbimise optimeerimisest, keskkonnasäästlikkusest, kvaliteetsest väliruumist.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS-i hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja projektidirektor Gert Rahn.
Riigi Kinnisvara on uuendas juhendit „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”, mille eesmärk on koondada nõuded ja juhised, et projekteeritud hooned nendele vastaksid. Uuendatud juhend on aluseks uute ja rekonstrueeritavate hoonete projekteerimisele ja ehitusele, hõlmates kõiki olulisi tehnilised aspekte alates kavandamisest kuni üleandmiseni.
Kuidas uusi tehnosüsteeme vanadesse hoonetesse istutada ja kas uute ehitamine hakkab taanduma? „Rekonstrueeritavatesse hoonetesse uute tehnosüsteemide ehitamine, mis tagaks nõutava sisekliima, on kindlasti väljakutse. Tuleb paindlik olla, võib-olla peame kusagil nõuetes järeleandmisi tegema. Aga kõik on võimalik, tänapäevased seadmed on kompaktsed, energiatõhusad. Tänapäevaste lahendustega on võimalik sisekliima nõudeid täita. Aga see on väljakutse,“ möönis Rahn.
„Teisest küljest ma usun, et renoveerimismahud suurenevad,“ sõnas Kertsmik, „Ühest küljest juba see, et Euroopa Liidu erinevad fondid lihtsalt toetavadki tänapäeval renoveerimist, mitte enam uue ehitamist.“
„Kui me vaatame keskkonna jalajälge või süsiniku jalajälge täpsemalt, siis renoveeritaval hoonel on süsiniku jalajälg märkimisväärselt väiksem, sest eelduslikult säilivad vundamendid, välisseinad, vahelaed. See kõik otse loomulikult toetab seda, et me renoveeriksime rohkem, kui ehitaksime uusi hooneid,“ lisas ta.
Lisaks maastikuarhitektuurile linnaruumi kohta tervikuna, sealhulgas ka esteetilisest aspektist, nende tehniliste nõuete raames märkis Kertsmik, et sda kindlasti võetakse arvesse, aga seda kindlasti teevad juba projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud: siis maastikuarhitektid, arhitektid, erinevate osade insenerid. „Kuna RKAS-il endal ei ole suuri tänavaid ehk siis meie hooned asuvad seal tänavate ääres, aga tänavaid me ei projekteeri, ei halda, ei remondi, siis selles kohas ma ei oska täpsemalt kommenteerida. Aga otse loomulikult kvaliteetsemat ruumi aitavad tagada projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud,“ sedastas Kertsmik.“
Saates tuleb juttu Riigi Kinnisvara uuendanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” raames ka kaasaegsetest projekteerimispraktikatest, tehnoloogia ja seadmete arengust, nõudluspõhisest õhuvahetusest, elektriautode laadimise infrastruktuuri kavandamisest ja varustuskindluse tagamisest, hallveest, veetarbimise optimeerimisest, keskkonnasäästlikkusest, kvaliteetsest väliruumist.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS-i hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja projektidirektor Gert Rahn.
Comments
Top Podcasts
The Best New Comedy Podcast Right Now – June 2024The Best News Podcast Right Now – June 2024The Best New Business Podcast Right Now – June 2024The Best New Sports Podcast Right Now – June 2024The Best New True Crime Podcast Right Now – June 2024The Best New Joe Rogan Experience Podcast Right Now – June 20The Best New Dan Bongino Show Podcast Right Now – June 20The Best New Mark Levin Podcast – June 2024
In Channel