Internetisõimajate vastutusele võtmine on teinud viimaste aastatega hüppelise kasvu. Samal ajal on enamgi veel kasvanud inimeste hulk, kes viitsivad teistele väga halvasti öelda.

„Kui teha statistikat, siis nende kaasuste arv kohtusüsteemis on kasvanud lopsakalt,“ nentis vandeadvokaat Karmen Turk saates „Triniti eetris“.

Vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg toob välja, et inimesed, et saa seni aru, et kohtu vaatest pole vahet, kas kommentaari kirjutab Äripäev, Delfi või jätab selle tavaline kommenteerija.

„Vastutuse mõttes pole vahet ning normid, mida rakendatakse on samasugused,“ nentis Pild-Freiberg.

Triniti advokaadibüroo advokaadid toovad saates välja, et uueks kohtutrendiks on saamas kuulsuste kraaklemised. Pild-Freiberg toob ühe näitena välja Brigitte Susanne Hundi hagi Andrei Zevakini vastu.

„Kohus hakkab nüüd valgete kinnastega ilusas kohturuumis arutama ühe sõna üle. Mina olen poiste poolt, sest nalja peab saama teha ja end välja elada. Aga tahaksin elada riigis, kus mõeldakse enda nalju läbi,“ selgitas Pild-Freiberg.

Millistes nüanssides erinevad kuulsuste internetilaimu kaasused ühe tavalise kalamehe pasakotiks sõimamisest?

Miks jääb hageja enamasti võidu korral miinusesse? Mille osas tuleks internetisõimu ja küberahistamise küsimustes kohaneda politseil ja prokuratuuril? Ning millega peaks arvestama, kui sind sotsiaalmeedias maatasa tehakse? Neile ja teistele küsimustele leiate vastuse saatest.

Saates on järgnevad teemad:

1.05 Kasvav hulk inimesi viitsivad öelda väga halvasti

6.35 Parvel Pruunsild loob uut praktikat

8.08 Kohtusse sisenevad meelelahutajad

15.22 BSH hagi Zevakini vastu

17. 44 Äripäev peaministrit PVH-ks ei kutsu

23.00 Tapmisähvardus pole politsei rida

30.30 Laim kohtunike ja ametnike vastu ja karistamatud

38.30 Palju maksab sõimaja vastutusele võtmine

Pildil paremalt Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt ja Robin Valting. Autor Madis Veltman/Postimees/Scanpix.